Jukuraadio

JUKU Raadio 331. saade viib osaleja Kaukaasiasse, täpsemalt Aserbaidžaani, Armeeniasse ning Mägi-Karabahhiasse. Koos geograaf Toomas Kümmeliga käivitatakse ajamasin ning kandutakse aserite-armeenlaste tänase konflikti ajalukku. Niisiis pajatame eelkõige Kaukaasia kultuurilisest mitmekesisusest, vastuoludest, konfliktsetest kultuuridest, arusaamistest, keelkondadest, usust ja geograafiast. Päevauudiseid rindelt ei edasta, pigem tahame teada, mis selles maailmaosas üldse läbi aegade toimunud on. Lisaks Armeeniale ja Aserbaidžaanile räägime Kaukaasia muudest väikerahvastest, kes samal territooriumil elavad. Uurime udi rahvast, keda peetakse üldse (koos armeenlastega) Kaukaasia vanemateks asukateks ning kes figureerivad juba antiikautorite teostes, neist on kirjutanud Herodotes, Tacitus, Plinius, Ptolemaios jt. Peatume ka kurdidel, krõzidel, hnalugidel, buduhhidel, taatlastel, tsahuridel ja mägijuutidel. Jutuks tuleb religioonikaart armeenla gregoriaani kristlusest katoliiklikuõigeusuni, zoroastrismi ja islamini, siiani Kaukaasis tooniandva paganluseni ning jeziidi kurdide “saatanakummardamiseni”. Saates saab üsna selgeks, miks see konflikt ei lahene. Vähemalt ilma neutraalse rahusobitaja osavõtuta, milleks ei saa kindlasti olla ei Türgi ega Venemaa.

JUKU Raadio 331. saade viib osaleja Kaukaasiasse, täpsemalt Aserbaidžaani, Armeeniasse ning Mägi-Karabahhiasse. Koos geograaf Toomas Kümmeliga käivitatakse ajamasin ning kandutakse aserite-armeenlaste tänase konflikti ajalukku. Niisiis pajatame eelkõige Kaukaasia kultuurilisest mitmekesisusest, vastuoludest, konfliktsetest kultuuridest, arusaamistest, keelkondadest, usust ja geograafiast. Päevauudiseid rindelt ei edasta, pigem tahame teada, mis selles maailmaosas üldse läbi aegade toimunud on. Lisaks Armeeniale ja Aserbaidžaanile räägime Kaukaasia muudest väikerahvastest, kes samal territooriumil elavad. Uurime udi rahvast, keda peetakse üldse (koos armeenlastega) Kaukaasia vanemateks asukateks ning kes figureerivad juba antiikautorite teostes, neist on kirjutanud Herodotes, Tacitus, Plinius, Ptolemaios jt. Peatume ka kurdidel, krõzidel, hnalugidel, buduhhidel, taatlastel, tsahuridel ja mägijuutidel. Jutuks tuleb religioonikaart armeenla gregoriaani kristlusest katoliiklikuõigeusuni, zoroastrismi ja islamini, siiani Kaukaasis tooniandva paganluseni ning jeziidi kurdide “saatanakummardamiseni”. Saates saab üsna selgeks, miks see konflikt ei lahene. Vähemalt ilma neutraalse rahusobitaja osavõtuta, milleks ei saa kindlasti olla ei Türgi ega Venemaa.

Juku Raadio 330 saade sõidab sügavale itta. Koos soomeugri giidi Jaak Prozesega uurime oma väikeste sugulastŕahvaste elu sealpool Uurali mägesid. Käime külas väljasurnud kamassidel, aga peatume veel hingitsevate eenetsite, neenetsite, sölkupide, hantide, manside ja teiste põnevate põhjarahvaste juures. Need keeled, kultuurid ja killud on erilised kogu maailmas ja küllap me mõistame, miks väikerahvad ei taha tegemist teha ei rahvaloenduste ega ühegi muu asjaga, mis “suurest riigist” kohustuseks pannakse. Tere tulemast kuu peale, kuna rahvastikutihedus meie poolt külastatavates paikades on umbes sama suur.

Juku Raadio 330 saade sõidab sügavale itta. Koos soomeugri giidi Jaak Prozesega uurime oma väikeste sugulastŕahvaste elu sealpool Uurali mägesid. Käime külas väljasurnud kamassidel, aga peatume veel hingitsevate eenetsite, neenetsite, sölkupide, hantide, manside ja teiste põnevate põhjarahvaste juures. Need keeled, kultuurid ja killud on erilised kogu maailmas ja küllap me mõistame, miks väikerahvad ei taha tegemist teha ei rahvaloenduste ega ühegi muu asjaga, mis “suurest riigist” kohustuseks pannakse. Tere tulemast kuu peale, kuna rahvastikutihedus meie poolt külastatavates paikades on umbes sama suur.

Juku Raadio 329. saade kandub Tallinna kaugema mineviku argipäeva. Nagu näitab meie igapäevane sotsiaal- ja seltskonnameedia, mida antakse meile iga päev, ei ole inimese jaoks põnevamat asja kui see, kuidas elab teine inimene: mida ta sööb, mida kannab, kus väljas käib, millega soengut sätib, kellega kakleb, milline on ta varanduslik seis ning kodusisustus. Kuidas oli selle kõigega kesk- ja uusajal? Appi tõttavad arheoloogid Erki Russow ning Villu Kadakas. Väljakaevatud esemetele tuginedes üritame tallinnlase elukese igapäevavidinate najal lahti muukida. Ehted, köögi- ja tööriistad ja muu, millega uhkustada sai. Ning paratamatult näitab täikamm, kuidas oli koorekihil lood parasiitidega. Köögilaud sai inspiratsiooni Erki Russowi uuest raamatust “Lood ja leiud Tallinna algusest”. Tere tulemast kadunud majapidamisse!

Juku Raadio 329. saade kandub Tallinna kaugema mineviku argipäeva. Nagu näitab meie igapäevane sotsiaal- ja seltskonnameedia, mida antakse meile iga päev, ei ole inimese jaoks põnevamat asja kui see, kuidas elab teine inimene: mida ta sööb, mida kannab, kus väljas käib, millega soengut sätib, kellega kakleb, milline on ta varanduslik seis ning kodusisustus. Kuidas oli selle kõigega kesk- ja uusajal? Appi tõttavad arheoloogid Erki Russow ning Villu Kadakas. Väljakaevatud esemetele tuginedes üritame tallinnlase elukese igapäevavidinate najal lahti muukida. Ehted, köögi- ja tööriistad ja muu, millega uhkustada sai. Ning paratamatult näitab täikamm, kuidas oli koorekihil lood parasiitidega. Köögilaud sai inspiratsiooni Erki Russowi uuest raamatust “Lood ja leiud Tallinna algusest”. Tere tulemast kadunud majapidamisse!

Juku Raadio 328. saade läheb külla kõigile vanainimestele, sest 1. oktoober on rahvusvaheline vanainimeste päev. Ekskursioonijuhiks ei sobi antud juhul paremini mitte keegi, kui Toktor Vassiljev, sest kõik teised sobiks halvemini. Toktor Vassiljev on loomulikult Viktor Vassiljevi indiaaninimi. Toktor ei räägi sugugi morbiidseid lugusid oma patsientidest, vaid keskendub vanaduse radikaalsemale poolele. “Minu patsientidest,” on Toktor Vassiljev kunagi öelnud, “ei jää ellu keegi!” Saates analüüsime ka eestlase minapilti ning heidame pilgu ajalukku, kust selgub, millise mulje jätavad Vargamäe vanad ja noored välismaalastele. "Pärast sügistöid polegi eestlastel miskit muud teha, kui pimedatel talveõhtutel end kurguauguni rasvast sealiha, mooritud hapukapsaid, musta leiba ning muud raskesti seeditavat kraami täis vitsutada, peale üliohtrasti põletatud viina ja kanget koduõlut juua, pärast seda ent ühetoonilist laulujoru venitada ja veidramoelist jõnktantsu tammuda”. Nii on eestlastest kirjutanud von Baer. Saame teada, mida arvab rahvusvahelistest hinnangutest meie Kõikide Vanainimeste Suursaadik Toktor Vassiljev. Tere tulemast Toktori kliinikusse, kus pole kunagi igav!

Juku Raadio 328. saade läheb külla kõigile vanainimestele, sest 1. oktoober on rahvusvaheline vanainimeste päev. Ekskursioonijuhiks ei sobi antud juhul paremini mitte keegi, kui Toktor Vassiljev, sest kõik teised sobiks halvemini. Toktor Vassiljev on loomulikult Viktor Vassiljevi indiaaninimi. Toktor ei räägi sugugi morbiidseid lugusid oma patsientidest, vaid keskendub vanaduse radikaalsemale poolele. “Minu patsientidest,” on Toktor Vassiljev kunagi öelnud, “ei jää ellu keegi!” Saates analüüsime ka eestlase minapilti ning heidame pilgu ajalukku, kust selgub, millise mulje jätavad Vargamäe vanad ja noored välismaalastele. “Pärast sügistöid polegi eestlastel miskit muud teha, kui pimedatel talveõhtutel end kurguauguni rasvast sealiha, mooritud hapukapsaid, musta leiba ning muud raskesti seeditavat kraami täis vitsutada, peale üliohtrasti põletatud viina ja kanget koduõlut juua, pärast seda ent ühetoonilist laulujoru venitada ja veidramoelist jõnktantsu tammuda”. Nii on eestlastest kirjutanud von Baer. Saame teada, mida arvab rahvusvahelistest hinnangutest meie Kõikide Vanainimeste Suursaadik Toktor Vassiljev. Tere tulemast Toktori kliinikusse, kus pole kunagi igav!

FANTOOMVALU EESTI VABARIIGIS: Juku Raadio 327. saade keskendub Narva eklektilisele arhitektuurile. Kuna muinsuskaitsja Madis Tuuder ja arhitektuuriloolane Karin Paulus on äsja andnud välja raamatu Narvast “Daatšast paleeni”, saame me aru, et see linn on absoluutse eklektika sümbioos. 12. sajandil Novgorodi kirjades esmamärgituna ning 13. sajandi Taani kindluse asupaigana on meie kirjeldatav koht aegade jooksul võtnud eri vorme. Siin saates alustame algusest jal õpetame tänase Narva üldpildiga. Väga raske oleks leida ajas nii muutunud kohta kui Narva – keskajast barokklinnani, sealt läbi viimase sõja eklektilise linnaruumini, mida ei ilmestanud miski muu peale nõukogude suurtööstuse ning paneeli. Siit tuleb välja, kui habras on ajalugu poliitika ees, siit tuleb välja, kui vaba ja suvaline võib olla ühe tööstusliku suurlinna sünd. Siit tuleb ka välja, mis juhtub ühe kooslusega, kui keegi midagi omavahel kokku ei lepi. Narva on selles suhtes ehe näide - isetekkelistest paadikuuridest ja suvilarajoonidest kuni vähese allesjäänud väärika minevikuni. Tere tulemast kuu peale!

FANTOOMVALU EESTI VABARIIGIS: Juku Raadio 327. saade keskendub Narva eklektilisele arhitektuurile. Kuna muinsuskaitsja Madis Tuuder ja arhitektuuriloolane Karin Paulus on äsja andnud välja raamatu Narvast “Daatšast paleeni”, saame me aru, et see linn on absoluutse eklektika sümbioos. 12. sajandil Novgorodi kirjades esmamärgituna ning 13. sajandi Taani kindluse asupaigana on meie kirjeldatav koht aegade jooksul võtnud eri vorme. Siin saates alustame algusest jal õpetame tänase Narva üldpildiga. Väga raske oleks leida ajas nii muutunud kohta kui Narva – keskajast barokklinnani, sealt läbi viimase sõja eklektilise linnaruumini, mida ei ilmestanud miski muu peale nõukogude suurtööstuse ning paneeli. Siit tuleb välja, kui habras on ajalugu poliitika ees, siit tuleb välja, kui vaba ja suvaline võib olla ühe tööstusliku suurlinna sünd. Siit tuleb ka välja, mis juhtub ühe kooslusega, kui keegi midagi omavahel kokku ei lepi. Narva on selles suhtes ehe näide – isetekkelistest paadikuuridest ja suvilarajoonidest kuni vähese allesjäänud väärika minevikuni. Tere tulemast kuu peale!