Jukuraadio

JUKU RAADIO 321. köögilauas toimub kohtumine Põhja- ja lõunaosariikide vahel. Et 19. augustil tähistavad setod paasapäeva, esindab kohtumisel lõunaosariik Võromaad professor Marju Kõivupuu ja lõunaosariik Setomaad ülemtsooska Rein Järvelill. Kumbki neist räägib oma keeles, põhjaosariiklane Juku-Kalle üritab aru saada. Ja ennäe imet, ongi täiesti arusaadav jutt, paljata pole midagi. Paasapäiv (kirikuslaavi keelest Спасов день 'Päästja päev' ja Спас 'Päästja') ehk Issanda Muutmise püha on setude kirikupüha 19. augustil (vkj 6. augustil), mille ajal käiakse hommikul kirikus, kus pühitsetakse õunu, mida viiakse koos muude toitudega kalmistule. Mitmel pool on sel päeval peetud kirmast ja külastatud sugulasi. 20. sajandi alguses hakati peale õunte sööma paasapäeval ka muid puuvilju ning herneid. See on olnud veel värske mee proovimise päev. Obinitsas, Tailovas, Seretsovas ja muudes külades on see olnud oluline püha. Ka tänapäeval on näiteks Obinitsas paasapäev suur püha, kuhu sõidavad sugulased ja sõbrad üle Eesti kohale. Valmistatakse pühadetoidud ja käiakse 1952. aastal ehitatud Issanda Muutmise kirikus teenistusel, võetakse osa ristikäigust.

JUKU RAADIO 321. köögilauas toimub kohtumine Põhja- ja lõunaosariikide vahel. Et 19. augustil tähistavad setod paasapäeva, esindab kohtumisel lõunaosariik Võromaad professor Marju Kõivupuu ja lõunaosariik Setomaad ülemtsooska Rein Järvelill. Kumbki neist räägib oma keeles, põhjaosariiklane Juku-Kalle üritab aru saada. Ja ennäe imet, ongi täiesti arusaadav jutt, paljata pole midagi. Paasapäiv (kirikuslaavi keelest Спасов день ‘Päästja päev’ ja Спас ‘Päästja’) ehk Issanda Muutmise püha on setude kirikupüha 19. augustil (vkj 6. augustil), mille ajal käiakse hommikul kirikus, kus pühitsetakse õunu, mida viiakse koos muude toitudega kalmistule. Mitmel pool on sel päeval peetud kirmast ja külastatud sugulasi. 20. sajandi alguses hakati peale õunte sööma paasapäeval ka muid puuvilju ning herneid. See on olnud veel värske mee proovimise päev. Obinitsas, Tailovas, Seretsovas ja muudes külades on see olnud oluline püha. Ka tänapäeval on näiteks Obinitsas paasapäev suur püha, kuhu sõidavad sugulased ja sõbrad üle Eesti kohale. Valmistatakse pühadetoidud ja käiakse 1952. aastal ehitatud Issanda Muutmise kirikus teenistusel, võetakse osa ristikäigust.

Juku-Kalle 320. köögilauas istub vene-eesti kirjanik Jelena Skulskaja, kellelt ilmus just romaan “Simson lahkub juuksuri juurest”. Raamatut köögilauas ümber ei jutustata, küll aga tehakse õudne ekskursioon vene kirjandusloo veel õudsemasse ajalukku, selle juhtoinaste igapäevaellu ning isiklikku kööktuppa – kuldsest ning hõbedasest sajandist alates tänapäevani välja. Puškin, Lermontov, Dostojevski, Tsvetajeva, Blok, Ahmadulina jne. Me saame teada, miks sureb vene klassik peaaegu alati koledat ning ajuvaba surma, miks ta end ise kannatama paneb ning miks on olnud moodne olla psühhopaat, kui sa juba kord oled vene kirjanik.

Juku-Kalle 320. köögilauas istub vene-eesti kirjanik Jelena Skulskaja, kellelt ilmus just romaan “Simson lahkub juuksuri juurest”. Raamatut köögilauas ümber ei jutustata, küll aga tehakse õudne ekskursioon vene kirjandusloo veel õudsemasse ajalukku, selle juhtoinaste igapäevaellu ning isiklikku kööktuppa – kuldsest ning hõbedasest sajandist alates tänapäevani välja. Puškin, Lermontov, Dostojevski, Tsvetajeva, Blok, Ahmadulina jne. Me saame teada, miks sureb vene klassik peaaegu alati koledat ning ajuvaba surma, miks ta end ise kannatama paneb ning miks on olnud moodne olla psühhopaat, kui sa juba kord oled vene kirjanik.

Raamatusarja “Mõttetute riikide aabits”, mille esimese osa kirjutas Hardo Aasmäe ning teise Toomas Kümmel, valguses on JUKU Raadio 319. köögilauas kohal Rene Satsi, samuti rännumees. Ja kelle kohta kirjutab Tiit Pruuli, et kuna Renel läheb reisidel alatasa sitasti, talle tehakse tünga, teda solgutatakse ja petetakse, on temal, Pruulil, seeüle väga hea meel. Sest normaalsete rännumeestega reeglina nii ei juhtu. Millistes mõttetutes riikides Renega aga asjad juhtuvad, saad teada siitsamast, kui plei-nupule vajutad.

Raamatusarja “Mõttetute riikide aabits”, mille esimese osa kirjutas Hardo Aasmäe ning teise Toomas Kümmel, valguses on JUKU Raadio 319. köögilauas kohal Rene Satsi, samuti rännumees. Ja kelle kohta kirjutab Tiit Pruuli, et kuna Renel läheb reisidel alatasa sitasti, talle tehakse tünga, teda solgutatakse ja petetakse, on temal, Pruulil, seeüle väga hea meel. Sest normaalsete rännumeestega reeglina nii ei juhtu. Millistes mõttetutes riikides Renega aga asjad juhtuvad, saad teada siitsamast, kui plei-nupule vajutad.

Juku Raadio 318. saade keskendub geograafiale ja mõttetutele riikidele. Kui Hardo Aasmäe alustas koos saatejuht Juku-Kalle Raidiga aastal 2003 kuulehes KesKus sarja “Mõttetute riikide aabits”, ei osanud kumbki ennustada, et sellest kasvab välja raamatusari. Aasmäe raamat ilmus vahetult peale ta lahkumist 2014, teise osa on kirjutanud geograaf Toomas Kümmel. Et igal riigil on mõni kiiks, keskendume köögilauas just neile huvitavatele kiiksudele. Lisaks Kümmelile pajatavad omi mõttetute riikide lugusid veel tuntud purjetaja-raudteelane Tiit Pruuli, reisisaadetenägu Marek Reinaas, rännumehest helilooja Peeter Vähi, oma peret igaaastaselt mõttetuisse riikidesse küüditav Tuuli Roosmaa, etnoloogiadoktor Aimar Ventsel ning Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere.

Juku Raadio 318. saade keskendub geograafiale ja mõttetutele riikidele. Kui Hardo Aasmäe alustas koos saatejuht Juku-Kalle Raidiga aastal 2003 kuulehes KesKus sarja “Mõttetute riikide aabits”, ei osanud kumbki ennustada, et sellest kasvab välja raamatusari. Aasmäe raamat ilmus vahetult peale ta lahkumist 2014, teise osa on kirjutanud geograaf Toomas Kümmel. Et igal riigil on mõni kiiks, keskendume köögilauas just neile huvitavatele kiiksudele. Lisaks Kümmelile pajatavad omi mõttetute riikide lugusid veel tuntud purjetaja-raudteelane Tiit Pruuli, reisisaadetenägu Marek Reinaas, rännumehest helilooja Peeter Vähi, oma peret igaaastaselt mõttetuisse riikidesse küüditav Tuuli Roosmaa, etnoloogiadoktor Aimar Ventsel ning Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere.

JUKU Raadio 317. saade kandub keskaega ja varajasse uusaega. Sellel suvel sai taastatud Padise klooster, mida oli vahelduva eduga putitatud juba ligi 90 aastat, 1930ndatest alates. Padise tsisterstlaste klooster on ainulaadne kindlusklooster kogu Euroopas, sarnaseid saab üles lugeda ühel käel, kui juhtud olema saekaatrimees. Mida tegi siin tsisterstlaste ordu, kellemissiooniksoli eralduda maailmas ning kelle päevakava oli nii range, et siinsel põhjamaal tuli seda lihtsaltmuuta: vasteaselkorral poleks ellu jäänud ükski munk. Padise kloostri lugusid räägivad klooster-muuseumi juhataja Marje Kidron ning arheoloog Villu Kadakas.

JUKU Raadio 317. saade kandub keskaega ja varajasse uusaega. Sellel suvel sai taastatud Padise klooster, mida oli vahelduva eduga putitatud juba ligi 90 aastat, 1930ndatest alates. Padise tsisterstlaste klooster on ainulaadne kindlusklooster kogu Euroopas, sarnaseid saab üles lugeda ühel käel, kui juhtud olema saekaatrimees. Mida tegi siin tsisterstlaste ordu, kellemissiooniksoli eralduda maailmas ning kelle päevakava oli nii range, et siinsel põhjamaal tuli seda lihtsaltmuuta: vasteaselkorral poleks ellu jäänud ükski munk. Padise kloostri lugusid räägivad klooster-muuseumi juhataja Marje Kidron ning arheoloog Villu Kadakas.