Selles saates toimub disainireis Kreenholmi. 1960ndatest aastatest 2000ndeta alguseni toodeti seal umbes 4000 erineva mustriga kangatüüpi. Neist kangastest said kõikide nõukogude inimeste poolt palavalt armastatud ja igapäevaselt kasutust leidnud trussikud, kleidid, voodipesu, meestesärgid, ebaseksikad maikad, diivanikatted jpm. Kes vaatab vanu fotosid, taipab kohe: terve tänava- ning kodupilt. Kangadisainist ja Kreenholmi muttide ja kunstnike mehisest ning rusikatugevusest maailmast tulebki juttu. Tarbekunsti- ja disainimuuseumi direktor Kai Lobjakas ise on kohal, sest nad panid Laiale tänavale oma muuseumisse välja umbes 300 Narva kanganäidist. Köögilauas jälitame me tekstiilitööstuse ajalugu, kunstnikke, tööstustädisid, riide- ning ajaloomustreid. Ja vaatame, mil moel see hiiglaslik tekstiilikäitis – kus tipphetkel töötas kolmes vahetuses 14.000 prauat – asju välja paiskas.

Selles saates toimub disainireis Kreenholmi. 1960ndatest aastatest 2000ndeta alguseni toodeti seal umbes 4000 erineva mustriga kangatüüpi. Neist kangastest said kõikide nõukogude inimeste poolt palavalt armastatud ja igapäevaselt kasutust leidnud trussikud, kleidid, voodipesu, meestesärgid, ebaseksikad maikad, diivanikatted jpm. Kes vaatab vanu fotosid, taipab kohe: terve tänava- ning kodupilt. Kangadisainist ja Kreenholmi muttide ja kunstnike mehisest ning rusikatugevusest maailmast tulebki juttu. Tarbekunsti- ja disainimuuseumi direktor Kai Lobjakas ise on kohal, sest nad panid Laiale tänavale oma muuseumisse välja umbes 300 Narva kanganäidist. Köögilauas jälitame me tekstiilitööstuse ajalugu, kunstnikke, tööstustädisid, riide- ning ajaloomustreid. Ja vaatame, mil moel see hiiglaslik tekstiilikäitis – kus tipphetkel töötas kolmes vahetuses 14.000 prauat – asju välja paiskas.

Selles saates toimub disainireis Kreenholmi. 1960ndatest aastatest 2000ndeta alguseni toodeti seal umbes 4000 erineva mustriga kangatüüpi. Neist kangastest said kõikide nõukogude inimeste poolt palavalt armastatud ja igapäevaselt kasutust leidnud trussikud, kleidid, voodipesu, meestesärgid, ebaseksikad maikad, diivanikatted jpm. Kes vaatab vanu fotosid, taipab kohe: terve tänava- ning kodupilt. Kangadisainist ja Kreenholmi muttide ja kunstnike mehisest ning rusikatugevusest maailmast tulebki juttu. Tarbekunsti- ja disainimuuseumi direktor Kai Lobjakas ise on kohal, sest nad panid Laiale tänavale oma muuseumisse välja umbes 300 Narva kanganäidist. Köögilauas jälitame me tekstiilitööstuse ajalugu, kunstnikke, tööstustädisid, riide- ning ajaloomustreid. Ja vaatame, mil moel see hiiglaslik tekstiilikäitis – kus tipphetkel töötas kolmes vahetuses 14.000 prauat – asju välja paiskas.

Et veebruari algul möödus 115 aastat Paul Ariste sünnist ja 30 aastat tema surmast, on Juku-Kalle Raidi köögilauas paslik rääkida just sellest suurmehest. Köögilauas on külas Ergo Västrik Tartu Ülikoolist (Eesti ja võrdleva rahvaluule lektor), kellega Ariste isikut – ning tema eriti suur armastust, vadjalasi, meie lähimat sugulasrahvast – lahti muugime. Ja Ergo on siinkohal hea ning ka lustakas. Ergo on koostanud raamatuks Ariste “Vadja päevikud”. Paul Ariste hind meie kultuurimaastikul on “mees hinnasildita", ehk absoluutselt hindamatu. Ja värvikat Aristes oli: * käsikirjaline kogu 5300 lk "Vadja etnoloogiat" Varaseimad 1932, hilisemad 1989; *Soov igal aastal publikatsioonide arvu (ja muu poolest) Tartu ülikooli õppejõudude seas esimene olla ja see tal ka õnnestus; *Kurioosumina üritas ta alati ka palga maksmisel letis esimene olla, mistõttu läks ta kohale juba tükk aega enne kassa avamist; *Ei sõitnud jalgrattaga ja ei lasknud püssi; *1936. aastal kinnitas Paul Ariste ajalehele Rahvaleht, et on juba kooliajast olnud taimetoitlane, ehkki "olevat vahepeal mitu korda liha maitsnud”; *Väidetavalt olevat ta tundnud 100 000 eesti inimest; *Meeldis omadele. Näiteks fennougristika üliõpilastele tegi ta vana kombe kohaselt kohvikus ikka välja; *Kui tahtis päevikus kolleegide üle väheke veidrust visata, kirjutas jidishis, et keegi aru ei saaks; *Seniajani üks parimaid soomeugri keelte, pärimuste, lugude ja eluruumi kajastajaid. Head isu!

Et veebruari algul möödus 115 aastat Paul Ariste sünnist ja 30 aastat tema surmast, on Juku-Kalle Raidi köögilauas paslik rääkida just sellest suurmehest. Köögilauas on külas Ergo Västrik Tartu Ülikoolist (Eesti ja võrdleva rahvaluule lektor), kellega Ariste isikut – ning tema eriti suur armastust, vadjalasi, meie lähimat sugulasrahvast – lahti muugime. Ja Ergo on siinkohal hea ning ka lustakas. Ergo on koostanud raamatuks Ariste “Vadja päevikud”. Paul Ariste hind meie kultuurimaastikul on “mees hinnasildita”, ehk absoluutselt hindamatu. Ja värvikat Aristes oli: * käsikirjaline kogu 5300 lk “Vadja etnoloogiat” Varaseimad 1932, hilisemad 1989; *Soov igal aastal publikatsioonide arvu (ja muu poolest) Tartu ülikooli õppejõudude seas esimene olla ja see tal ka õnnestus; *Kurioosumina üritas ta alati ka palga maksmisel letis esimene olla, mistõttu läks ta kohale juba tükk aega enne kassa avamist; *Ei sõitnud jalgrattaga ja ei lasknud püssi; *1936. aastal kinnitas Paul Ariste ajalehele Rahvaleht, et on juba kooliajast olnud taimetoitlane, ehkki “olevat vahepeal mitu korda liha maitsnud”; *Väidetavalt olevat ta tundnud 100 000 eesti inimest; *Meeldis omadele. Näiteks fennougristika üliõpilastele tegi ta vana kombe kohaselt kohvikus ikka välja; *Kui tahtis päevikus kolleegide üle väheke veidrust visata, kirjutas jidishis, et keegi aru ei saaks; *Seniajani üks parimaid soomeugri keelte, pärimuste, lugude ja eluruumi kajastajaid. Head isu!

Et veebruari algul möödus 115 aastat Paul Ariste sünnist ja 30 aastat tema surmast, on Juku-Kalle Raidi köögilauas paslik rääkida just sellest suurmehest. Köögilauas on külas Ergo Västrik Tartu Ülikoolist (Eesti ja võrdleva rahvaluule lektor), kellega Ariste isikut – ning tema eriti suur armastust, vadjalasi, meie lähimat sugulasrahvast – lahti muugime. Ja Ergo on siinkohal hea ning ka lustakas. Ergo on koostanud raamatuks Ariste “Vadja päevikud”. Paul Ariste hind meie kultuurimaastikul on “mees hinnasildita”, ehk absoluutselt hindamatu. Ja värvikat Aristes oli: * käsikirjaline kogu 5300 lk “Vadja etnoloogiat” Varaseimad 1932, hilisemad 1989; *Soov igal aastal publikatsioonide arvu (ja muu poolest) Tartu ülikooli õppejõudude seas esimene olla ja see tal ka õnnestus; *Kurioosumina üritas ta alati ka palga maksmisel letis esimene olla, mistõttu läks ta kohale juba tükk aega enne kassa avamist; *Ei sõitnud jalgrattaga ja ei lasknud püssi; *1936. aastal kinnitas Paul Ariste ajalehele Rahvaleht, et on juba kooliajast olnud taimetoitlane, ehkki “olevat vahepeal mitu korda liha maitsnud”; *Väidetavalt olevat ta tundnud 100 000 eesti inimest; *Meeldis omadele. Näiteks fennougristika üliõpilastele tegi ta vana kombe kohaselt kohvikus ikka välja; *Kui tahtis päevikus kolleegide üle väheke veidrust visata, kirjutas jidishis, et keegi aru ei saaks; *Seniajani üks parimaid soomeugri keelte, pärimuste, lugude ja eluruumi kajastajaid. Head isu!

Jaanuaris saab 85 aastaseks vanim kultuuriklubi vabariigis – Kuku klubi. Kujutavate kunstnike sööma-, jooma-, filosofrrimise- ning peopidamise asutus avati 1935. aastal Vabaduse platsis Kunstihoone all. See koht tähendas nõuka-ajal riiki riigis, vabadusoaasi, kus võis tunda ennast ühiskonnast “väljaspool” ja rääkida nii mõndagi, ilma et sind julgeoleku saatel kinnimajja oleks toimetatud. Et JUKU Raadiot lindistataksegi Kuku klubis, otsustas Juku-Kalle Raid oma sellesse saatesse (nr 294) kutsuda jagama toredaid lugusid kinnise ühiskonna aegsest kunstnike klubist kamba värvikirevaid inimesi. Seekordses saates räägivad kunagine Kuku klubi perenaine Piret Luigend, kirjanik Olev Remsu, bioloog Indrek Rohtmet, EKA rektor Mart Kalm, kirjanik Jelena Skulskaja, näitleja Heino Seljamaa, vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets ning kunstnik Mari Prekup.

Jaanuaris saab 85 aastaseks vanim kultuuriklubi vabariigis – Kuku klubi. Kujutavate kunstnike sööma-, jooma-, filosofrrimise- ning peopidamise asutus avati 1935. aastal Vabaduse platsis Kunstihoone all. See koht tähendas nõuka-ajal riiki riigis, vabadusoaasi, kus võis tunda ennast ühiskonnast “väljaspool” ja rääkida nii mõndagi, ilma et sind julgeoleku saatel kinnimajja oleks toimetatud. Et JUKU Raadiot lindistataksegi Kuku klubis, otsustas Juku-Kalle Raid oma sellesse saatesse (nr 294) kutsuda jagama toredaid lugusid kinnise ühiskonna aegsest kunstnike klubist kamba värvikirevaid inimesi. Seekordses saates räägivad kunagine Kuku klubi perenaine Piret Luigend, kirjanik Olev Remsu, bioloog Indrek Rohtmet, EKA rektor Mart Kalm, kirjanik Jelena Skulskaja, näitleja Heino Seljamaa, vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets ning kunstnik Mari Prekup.

Jaanuaris saab 85 aastaseks vanim kultuuriklubi vabariigis – Kuku klubi. Kujutavate kunstnike sööma-, jooma-, filosofrrimise- ning peopidamise asutus avati 1935. aastal Vabaduse platsis Kunstihoone all. See koht tähendas nõuka-ajal riiki riigis, vabadusoaasi, kus võis tunda ennast ühiskonnast “väljaspool” ja rääkida nii mõndagi, ilma et sind julgeoleku saatel kinnimajja oleks toimetatud. Et JUKU Raadiot lindistataksegi Kuku klubis, otsustas Juku-Kalle Raid oma sellesse saatesse (nr 294) kutsuda jagama toredaid lugusid kinnise ühiskonna aegsest kunstnike klubist kamba värvikirevaid inimesi. Seekordses saates räägivad kunagine Kuku klubi perenaine Piret Luigend, kirjanik Olev Remsu, bioloog Indrek Rohtmet, EKA rektor Mart Kalm, kirjanik Jelena Skulskaja, näitleja Heino Seljamaa, vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets ning kunstnik Mari Prekup.

Jaanuaris saab 85 aastaseks vanim kultuuriklubi vabariigis – Kuku klubi. Kujutavate kunstnike sööma-, jooma-, filosofrrimise- ning peopidamise asutus avati 1935. aastal Vabaduse platsis Kunstihoone all. See koht tähendas nõuka-ajal riiki riigis, vabadusoaasi, kus võis tunda ennast ühiskonnast “väljaspool” ja rääkida nii mõndagi, ilma et sind julgeoleku saatel kinnimajja oleks toimetatud. Et JUKU Raadiot lindistataksegi Kuku klubis, otsustas Juku-Kalle Raid oma sellesse ja järgmisesse saatesse (nr 293 ja 294) kutsuda jagama toredaid lugusid kinnise ühiskonna aegsest kunstnike klubist kamba värvikirevaid inimesi. Pajatavad Leonhard Lapin, Jüri Arrak, Maria Avdjuško, Ain Lutsepp, Vilen Künnapu, Mart Kalm, Mall Nukke, Hardi Volmer ja paljud teised vahvad riigialamad. Soovime head ajamasinat ning valmisolekut saada läbi nende saadete nii nalja kui mõtiskelu.