Jukuraadio

KESKAJA TOIDUD: Mööduv katk elik koroonaviirus on ilmselt esimene ajaloos, mis ajas inimesi rohkem sööma kui katkuvaba aeg. Kõik sõid ennast paksuks. Ajaloos käis aga katk tavaliset külas koos näljahädaga. Mida sõid inimesed Eestis kesk- ja varauusajal? Selle väljaselgitamiseks on JUKU Raadio 311. köögilauas külas ajaloolane Inna Põltsam-Jürjo, kes on kirjutanud raamatu “Pidusöögist näljahädani”. Huvilised võivad saate kõrvale panna valmis ka märkmiku ning pastaka, kuna loeme ette mõned keskaja retseptid, mida saab ise kodus järgi proovida.

KESKAJA TOIDUD: Mööduv katk elik koroonaviirus on ilmselt esimene ajaloos, mis ajas inimesi rohkem sööma kui katkuvaba aeg. Kõik sõid ennast paksuks. Ajaloos käis aga katk tavaliset külas koos näljahädaga. Mida sõid inimesed Eestis kesk- ja varauusajal? Selle väljaselgitamiseks on JUKU Raadio 311. köögilauas külas ajaloolane Inna Põltsam-Jürjo, kes on kirjutanud raamatu “Pidusöögist näljahädani”. Huvilised võivad saate kõrvale panna valmis ka märkmiku ning pastaka, kuna loeme ette mõned keskaja retseptid, mida saab ise kodus järgi proovida.

Kui lahe olukord on üks tavapärane kriisiolukord? Juku-Kallel on köögilauas külas Allar Jõks ning Marek Reinaas. Räägime demokraatia tasalülitamise võimalustest eriolukordades. Neid võimalusi on märkimisväärselt ja ohtlikult palju. Mis saab, kui demokraatiat tahetakse ajutiselt pausile panna ja kuidas see tehniliselt välja näeb?

Kui lahe olukord on üks tavapärane kriisiolukord? Juku-Kallel on köögilauas külas Allar Jõks ning Marek Reinaas. Räägime demokraatia tasalülitamise võimalustest eriolukordades. Neid võimalusi on märkimisväärselt ja ohtlikult palju. Mis saab, kui demokraatiat tahetakse ajutiselt pausile panna ja kuidas see tehniliselt välja näeb?

JUKU RAADIO 309. KÖÖGILAUD: „Sakslaste puhul pole mitte midagi, mis oleks süütu, ei elavate ega veel sündimata sakslaste puhul! Täitke seltsimees Stalini juhtnööre ning tampige fašistlik elajas oma koopas igavesti põrmuks! Murdke jõuga saksa naiste rassiuhkus! Nad on teie seaduslik sõjasaak! Tapke, vaprad, võidukad punaarmeelased!” Nii kirjutas 1943. aastal ajalehe “Pravda” juhtkiri, tõenäoliselt Ilja Ehrenburgi sule läbi. Sedapuhku räägimegi “vabastajatest” 1944-45. aastal. Sõjavägede marodööritsemine, vägistamised, tapmised, röövimised ja vargused. Sekka ka anekdootlikku dokumentaalvara vene ohvitseridest, kelle staatuseks oli vähemalt 7 käekella ühel käel. Mälu Instituudi vanemteadur Peeter Kaasik pajatab lähemalt ja ühtlasi ka internetinäitusest, mis pajatab omakorda dokumentidest, propagandast ja hallist argipäevast neil hulludel aegadel Eestis ning laiemaltki. Kaaskülalisena ka punk-kirjanik Arvi Tapver.

JUKU RAADIO 309. KÖÖGILAUD: „Sakslaste puhul pole mitte midagi, mis oleks süütu, ei elavate ega veel sündimata sakslaste puhul! Täitke seltsimees Stalini juhtnööre ning tampige fašistlik elajas oma koopas igavesti põrmuks! Murdke jõuga saksa naiste rassiuhkus! Nad on teie seaduslik sõjasaak! Tapke, vaprad, võidukad punaarmeelased!” Nii kirjutas 1943. aastal ajalehe “Pravda” juhtkiri, tõenäoliselt Ilja Ehrenburgi sule läbi. Sedapuhku räägimegi “vabastajatest” 1944-45. aastal. Sõjavägede marodööritsemine, vägistamised, tapmised, röövimised ja vargused. Sekka ka anekdootlikku dokumentaalvara vene ohvitseridest, kelle staatuseks oli vähemalt 7 käekella ühel käel. Mälu Instituudi vanemteadur Peeter Kaasik pajatab lähemalt ja ühtlasi ka internetinäitusest, mis pajatab omakorda dokumentidest, propagandast ja hallist argipäevast neil hulludel aegadel Eestis ning laiemaltki. Kaaskülalisena ka punk-kirjanik Arvi Tapver.

KÕIKIDE KRIMM: “Krimm on meie!” ei saa hüüda ainult Putini truud riigialamad, vaid palju suurem osa maailma sootsiumist. Krimmi ajalugu on rahvuslikult kirev: taurid, roomlased, kreeklased, sküüdid, gootid, tatarlased, türklased… Ja alles viimastel sajanditel ka ukrainlased, venelased ning eestlased. JUKU Raadio 308. köögilauas pildistame eilset ja tänast Krimmi koos ERR-i Moskva korrespondendi Anton Aleksejeviga, Tõnissoni Instituudi juhataja Andrus Villemiga ning rännumees Tõnu Antipoviga. Liigume mööda Krimmi poolsaart läbi sajandite, geograafia, poliitika ning inimeste ja peatume 2020. aasta maikuus. Venemaa okupeeritud Krimm on vabaõhumuuseum, mille tänaseks põhiliseks ülesandeks oleks justkui säilitada Nõukogude Liidu atmosfäär.

KÕIKIDE KRIMM: “Krimm on meie!” ei saa hüüda ainult Putini truud riigialamad, vaid palju suurem osa maailma sootsiumist. Krimmi ajalugu on rahvuslikult kirev: taurid, roomlased, kreeklased, sküüdid, gootid, tatarlased, türklased… Ja alles viimastel sajanditel ka ukrainlased, venelased ning eestlased. JUKU Raadio 308. köögilauas pildistame eilset ja tänast Krimmi koos ERR-i Moskva korrespondendi Anton Aleksejeviga, Tõnissoni Instituudi juhataja Andrus Villemiga ning rännumees Tõnu Antipoviga. Liigume mööda Krimmi poolsaart läbi sajandite, geograafia, poliitika ning inimeste ja peatume 2020. aasta maikuus. Venemaa okupeeritud Krimm on vabaõhumuuseum, mille tänaseks põhiliseks ülesandeks oleks justkui säilitada Nõukogude Liidu atmosfäär.

PARAAD JA FAŠISM: Et ülehomme on 9. mai, keskendub JUKU Raadio 307. köögilaud just selle Venemaa sõja-religioosse püha ajaloole. Kunagi teatas Tallinna sõjaväegarnisoni ülem sm Belov, et see on üleüldse kõige tähtsam püha maailmas, kuna see on venelaste ainus töövõit, mida tuleb harva ette. Ehkki suur osa idanaabritest väidab kaljukindlalt, et 9. maid on paraadiga tähistatud juba 1945. aastast, pole sellel müütilisel usukumusel mingit alust, sest 9. mai organiseeris esimese marssimise hoopis puhmaskulmuline Ljonja Brežnev. Juku-Kalle Raidi köögilauas kulgeme koos ajaloolase David Vsevjoviga mööda Venemaa sõjaväeparaadide lugusi, iseärasusi ning kohatist lustlikust, aga ka ilmselget õudust. See on päev, mida Vene riik kasutab tänaseni oma rahva ajuloputuseks, selgitades, kuidas suur ja kangelaslik Vene rahvas üksinda fašismi purustas ja maailma päästis. Juttu tuleb ka Eesti näidetest, kõne all näiteks koolitüdrukute õhku lastud “võidumonument” ja ka vähetuntud faktid Aljošast, meie oma pronkspuuslikust.

PARAAD JA FAŠISM: Et ülehomme on 9. mai, keskendub JUKU Raadio 307. köögilaud just selle Venemaa sõja-religioosse püha ajaloole. Kunagi teatas Tallinna sõjaväegarnisoni ülem sm Belov, et see on üleüldse kõige tähtsam püha maailmas, kuna see on venelaste ainus töövõit, mida tuleb harva ette. Ehkki suur osa idanaabritest väidab kaljukindlalt, et 9. maid on paraadiga tähistatud juba 1945. aastast, pole sellel müütilisel usukumusel mingit alust, sest 9. mai organiseeris esimese marssimise hoopis puhmaskulmuline Ljonja Brežnev. Juku-Kalle Raidi köögilauas kulgeme koos ajaloolase David Vsevjoviga mööda Venemaa sõjaväeparaadide lugusi, iseärasusi ning kohatist lustlikust, aga ka ilmselget õudust. See on päev, mida Vene riik kasutab tänaseni oma rahva ajuloputuseks, selgitades, kuidas suur ja kangelaslik Vene rahvas üksinda fašismi purustas ja maailma päästis. Juttu tuleb ka Eesti näidetest, kõne all näiteks koolitüdrukute õhku lastud “võidumonument” ja ka vähetuntud faktid Aljošast, meie oma pronkspuuslikust.