Jukuraadio

EESTI PROHVETID JA KUULUTAJAD 1: Eesti prohvetipärimus levis koos vennastekoguduse äratusliikumisega ning meie folkloor kubiseb ennustajatest ja imetegijaist. Ka tänaseni on igasugused uhhuud hästi moes, alustades taro-kaartide panijaist, igormangidest ning lõpetades selgeltnägijate tuleproovimistega. Samas: kas on mõni neist takkavaates ka täiesti adekvaatne? Võib olla küll, ent selleks tuleb pilk minevikku heita. Tegelikult võime kodumaiste prohvetite otsimisel minna minevikuvaates vähemalt 16. sajandisse. Karismaatilisi tegelasi, keda on peetud prohvetiteks, teadjateks või nõidadeks ning teisalt kiiksuga tühmakateks, jätkub meie ajas ja loos lõputult – ja mida segasem on aeg, seda rohkem neid sigineb. Ja need on pagana huvitavad lood, millel ei puudu oma lustlikkus, aga samas ka tõsidus. JUKU Raadio teeb värvikamate kuulutajate aegadesse, pärimustesse ja kentsakatesse lugudesse kaheosalise ekskursiooni. See siin on esimene köögilaud kahest planeeritust, mis hõlmab meie eripäraste prohvetite perioodi Läti Hendriku kirjapandust 13. sajandil kuni Põhjasõja aegadeni – 18. sajandi alguses. Sekka muidugi ka kaasaegsete ning hilisemate rahvapärimuse kogujate kirjapanekuid meie prohvetite juhtumustest ning eripäradest. Tegemist on põneva köögilauaga, kus jutt juhib inimesi, mitte vastupidi.

EESTI PROHVETID JA KUULUTAJAD 1: Eesti prohvetipärimus levis koos vennastekoguduse äratusliikumisega ning meie folkloor kubiseb ennustajatest ja imetegijaist. Ka tänaseni on igasugused uhhuud hästi moes, alustades taro-kaartide panijaist, igormangidest ning lõpetades selgeltnägijate tuleproovimistega. Samas: kas on mõni neist takkavaates ka täiesti adekvaatne? Võib olla küll, ent selleks tuleb pilk minevikku heita. Tegelikult võime kodumaiste prohvetite otsimisel minna minevikuvaates vähemalt 16. sajandisse. Karismaatilisi tegelasi, keda on peetud prohvetiteks, teadjateks või nõidadeks ning teisalt kiiksuga tühmakateks, jätkub meie ajas ja loos lõputult – ja mida segasem on aeg, seda rohkem neid sigineb. Ja need on pagana huvitavad lood, millel ei puudu oma lustlikkus, aga samas ka tõsidus. JUKU Raadio teeb värvikamate kuulutajate aegadesse, pärimustesse ja kentsakatesse lugudesse kaheosalise ekskursiooni. See siin on esimene köögilaud kahest planeeritust, mis hõlmab meie eripäraste prohvetite perioodi Läti Hendriku kirjapandust 13. sajandil kuni Põhjasõja aegadeni – 18. sajandi alguses. Sekka muidugi ka kaasaegsete ning hilisemate rahvapärimuse kogujate kirjapanekuid meie prohvetite juhtumustest ning eripäradest. Tegemist on põneva köögilauaga, kus jutt juhib inimesi, mitte vastupidi.

KATK PEO AJAL, KUHU SEE KÕLBAB? Viimases JUKU Raadio saates (nr 301) ekskurseerisime ajaloodoktor Andres Adamsoniga mööda Eestit ja maailma tabanud katkude ajalugu. Kuulame ja mõtleme, kui suur see praegune pandeemia siis ikkagi on. Ja saame aru, et kökimöki!

Must surm 1346-1353 oli ilmselt ajaloo rängim haiguspuhang, nõudes lühikese ajaga Euroopas, Aasias ja Aafrikas 75 kuni 200 miljonit inimelu, aga ta polnud kaugeltki esimene ega viimane selline pandeemia. Eesti nägi tapvat katkupuhangut veel 1710. aastal.

Justinianuse katkuks kutsutakse esimest laiaulatuslikku muhkkatku pandeemiat, mis ajavahemikus 541 kuni 750 meie ajaarvamise järgi tappis esmalt 40 protsenti Konstantinoopoli elanikest, seejärel levis aga kahe sajandiga üle kogu Euroopa ja põhjustas rahvaarvu vähenemise ligemale 50 protsendini.

14. sajandi keskpaiga Must Surm nõudis Euroopas kuni 30 miljonit, maailmas ehk isegi 75 kuni 100 miljonit inimelu, tappes iga kolmanda-neljanda inimese.

Eestit rüüstas viimane suurem katkupuhang aastail 1710-1713, olles seitse aastat varem valla pääsenud Ungaris, levides seekord Poolasse, Preisimaale, Leedusse, Liivi- ja Eestimaale, haiguse peamiseks levitajaks olid nähtavasti rotid ja sõjamehed. Eestis suri ligi 200 000 inimest, ehk ligi 60 protsenti elanikkonnast, kuigi haigust võimendas ka samasse aega sattunud ulatuslik näljahäda (põhjuseks ikaldus ja ikkagi ennekõike Põhjasõda). Põhja-Eestis suri katku 70-82 protsenti elanikest.

Hiinas isoleeriti veel 2014 terve linn ühe muhkkatkujuhtumi tõttu.

KATK PEO AJAL, KUHU SEE KÕLBAB? Viimases JUKU Raadio saates (nr 301) ekskurseerisime ajaloodoktor Andres Adamsoniga mööda Eestit ja maailma tabanud katkude ajalugu. Kuulame ja mõtleme, kui suur see praegune pandeemia siis ikkagi on. Ja saame aru, et kökimöki!

Must surm 1346-1353 oli ilmselt ajaloo rängim haiguspuhang, nõudes lühikese ajaga Euroopas, Aasias ja Aafrikas 75 kuni 200 miljonit inimelu, aga ta polnud kaugeltki esimene ega viimane selline pandeemia. Eesti nägi tapvat katkupuhangut veel 1710. aastal.

Justinianuse katkuks kutsutakse esimest laiaulatuslikku muhkkatku pandeemiat, mis ajavahemikus 541 kuni 750 meie ajaarvamise järgi tappis esmalt 40 protsenti Konstantinoopoli elanikest, seejärel levis aga kahe sajandiga üle kogu Euroopa ja põhjustas rahvaarvu vähenemise ligemale 50 protsendini.

14. sajandi keskpaiga Must Surm nõudis Euroopas kuni 30 miljonit, maailmas ehk isegi 75 kuni 100 miljonit inimelu, tappes iga kolmanda-neljanda inimese.

Eestit rüüstas viimane suurem katkupuhang aastail 1710-1713, olles seitse aastat varem valla pääsenud Ungaris, levides seekord Poolasse, Preisimaale, Leedusse, Liivi- ja Eestimaale, haiguse peamiseks levitajaks olid nähtavasti rotid ja sõjamehed. Eestis suri ligi 200 000 inimest, ehk ligi 60 protsenti elanikkonnast, kuigi haigust võimendas ka samasse aega sattunud ulatuslik näljahäda (põhjuseks ikaldus ja ikkagi ennekõike Põhjasõda). Põhja-Eestis suri katku 70-82 protsenti elanikest.

Hiinas isoleeriti veel 2014 terve linn ühe muhkkatkujuhtumi tõttu.

RAZ PUTIN, VSEGDA PUTIN! Juba 300-s köögilaua saade Kuku klubist keskendub kodanik Vladimir Putinile ja tema ainuvõimule Venemaal. Miks? Aga sellepärast, et uus seadus, mis Riigiduuma läbib, võimaldab seltsimehel vooboda pumba juures aastani 2036.

RAZ PUTIN, VSEGDA PUTIN! Juba 300-s köögilaua saade Kuku klubist keskendub kodanik Vladimir Putinile ja tema ainuvõimule Venemaal. Miks? Aga sellepärast, et uus seadus, mis Riigiduuma läbib, võimaldab seltsimehel vooboda pumba juures aastani 2036.

RAZ PUTIN, VSEGDA PUTIN! Juba 300-s köögilaua saade Kuku klubist keskendub kodanik Vladimir Putinile ja tema ainuvõimule Venemaal. Miks? Aga sellepärast, et uus seadus, mis Riigiduuma läbib, võimaldab seltsimehel vooboda pumba juures aastani 2036.

Kunagine prokurör ja legendaarne advokaat Monika Mägi saab järgmisel nädalal 88-aasta vanuseks. Samal ajal juhtus välja tulema ka Ken Saani tunnine portreefilm Monikast, mille nimi on eee… “Monika”. Filmis muukis koos Keniga Monikat, prokuröri ning advokaadi kirevat elukutset lahti ka Savisaare süüdistajana tuntust kogunud Steven Hristo Evestus. Nii on hea meel tõdeda, et lisaks näitlejatele ja kitarristidele on olemas nüüd visuaalne portree ka ühest vingemast advokaadist. Juku-Kalle köögilauas ongi selleks puhuks kohal Ken Saan, kes räägib veidi, mida ta kõigest eeltoodust filmi purki ajades teada sai. Et Ken räägib 3 korda kiiremini kui tavaline inimene, on tegu väga sõnatiheda köögilauaga, justnagu on väga sõnatihe ka advokaadi elukutse. “Üldiselt väidan, et Monika Mägi on krutskeid täis ja väga hea huumorimeelega humanist! Ja mulle tundub, et kui ma vaatan tema vestlusi filmis Evestusega, siis Evestus kaotas selle sõbraliku sõnalahingu.” Eeltoodud lause väljaütlemiseks kulus Kenil köögilauasaates 1,2 sekundit.

Kunagine prokurör ja legendaarne advokaat Monika Mägi saab järgmisel nädalal 88-aasta vanuseks. Samal ajal juhtus välja tulema ka Ken Saani tunnine portreefilm Monikast, mille nimi on eee… “Monika”. Filmis muukis koos Keniga Monikat, prokuröri ning advokaadi kirevat elukutset lahti ka Savisaare süüdistajana tuntust kogunud Steven Hristo Evestus. Nii on hea meel tõdeda, et lisaks näitlejatele ja kitarristidele on olemas nüüd visuaalne portree ka ühest vingemast advokaadist. Juku-Kalle köögilauas ongi selleks puhuks kohal Ken Saan, kes räägib veidi, mida ta kõigest eeltoodust filmi purki ajades teada sai. Et Ken räägib 3 korda kiiremini kui tavaline inimene, on tegu väga sõnatiheda köögilauaga, justnagu on väga sõnatihe ka advokaadi elukutse. “Üldiselt väidan, et Monika Mägi on krutskeid täis ja väga hea huumorimeelega humanist! Ja mulle tundub, et kui ma vaatan tema vestlusi filmis Evestusega, siis Evestus kaotas selle sõbraliku sõnalahingu.” Eeltoodud lause väljaütlemiseks kulus Kenil köögilauasaates 1,2 sekundit.

Kunagine prokurör ja legendaarne advokaat Monika Mägi saab järgmisel nädalal 88-aasta vanuseks. Samal ajal juhtus välja tulema ka Ken Saani tunnine portreefilm Monikast, mille nimi on eee… “Monika”. Filmis muukis koos Keniga Monikat, prokuröri ning advokaadi kirevat elukutset lahti ka Savisaare süüdistajana tuntust kogunud Steven Hristo Evestus. Nii on hea meel tõdeda, et lisaks näitlejatele ja kitarristidele on olemas nüüd visuaalne portree ka ühest vingemast advokaadist. Juku-Kalle köögilauas ongi selleks puhuks kohal Ken Saan, kes räägib veidi, mida ta kõigest eeltoodust filmi purki ajades teada sai. Et Ken räägib 3 korda kiiremini kui tavaline inimene, on tegu väga sõnatiheda köögilauaga, justnagu on väga sõnatihe ka advokaadi elukutse. “Üldiselt väidan, et Monika Mägi on krutskeid täis ja väga hea huumorimeelega humanist! Ja mulle tundub, et kui ma vaatan tema vestlusi filmis Evestusega, siis Evestus kaotas selle sõbraliku sõnalahingu.” Eeltoodud lause väljaütlemiseks kulus Kenil köögilauasaates 1,2 sekundit.