Jukuraadio

Lisaks Eesti Vabariigile sai äsja (23.02) 102-aastaseks ka Nõukogude punaarmee. Tsivilistinärust Juku-Kalle köögilauda on seetõttu kutsutud (saade nr 298) Kaliningradi oblasti, Gusevi linna luurepataljoni 03920 leitnant David Vsevjov (teenis 1971-73). Vsevjov lisab ise, et sai enne demobiliseerimist ühe kupu juurde ning moondus nõukogude armee vanemleitnandiks. “Aga võibolla isegi kellekski veel kõrgemaks, nii võis juhtuda kordusõppuste ajal, ent kindel ma ei ole,” lisab luuraja lõuga tahtejõuliselt ettepoole tõugates. Sooritatakse kangelaslik ekskursioon punaarmee jõhkrasse ajalukku, seda enam, et punaarmee sünnihetk (1918) on seotud Eestiga - erinevatel andmetel kas Narva-taguste lahingutega või kakelungiga sakslastega Keila all. Ronime mööda ajatreppi päris algusest pea tänase päevani välja. Saade pajatab niisiis armee asutamisest ja verejälgedest kuni nõukogude übertotra sõjaväeabsurdini.

Lisaks Eesti Vabariigile sai äsja (23.02) 102-aastaseks ka Nõukogude punaarmee. Tsivilistinärust Juku-Kalle köögilauda on seetõttu kutsutud (saade nr 298) Kaliningradi oblasti, Gusevi linna luurepataljoni 03920 leitnant David Vsevjov (teenis 1971-73). Vsevjov lisab ise, et sai enne demobiliseerimist ühe kupu juurde ning moondus nõukogude armee vanemleitnandiks. “Aga võibolla isegi kellekski veel kõrgemaks, nii võis juhtuda kordusõppuste ajal, ent kindel ma ei ole,” lisab luuraja lõuga tahtejõuliselt ettepoole tõugates. Sooritatakse kangelaslik ekskursioon punaarmee jõhkrasse ajalukku, seda enam, et punaarmee sünnihetk (1918) on seotud Eestiga – erinevatel andmetel kas Narva-taguste lahingutega või kakelungiga sakslastega Keila all. Ronime mööda ajatreppi päris algusest pea tänase päevani välja. Saade pajatab niisiis armee asutamisest ja verejälgedest kuni nõukogude übertotra sõjaväeabsurdini.

Lisaks Eesti Vabariigile sai äsja (23.02) 102-aastaseks ka Nõukogude punaarmee. Tsivilistinärust Juku-Kalle köögilauda on seetõttu kutsutud (saade nr 298) Kaliningradi oblasti, Gusevi linna luurepataljoni 03920 leitnant David Vsevjov (teenis 1971-73). Vsevjov lisab ise, et sai enne demobiliseerimist ühe kupu juurde ning moondus nõukogude armee vanemleitnandiks. “Aga võibolla isegi kellekski veel kõrgemaks, nii võis juhtuda kordusõppuste ajal, ent kindel ma ei ole,” lisab luuraja lõuga tahtejõuliselt ettepoole tõugates. Sooritatakse kangelaslik ekskursioon punaarmee jõhkrasse ajalukku, seda enam, et punaarmee sünnihetk (1918) on seotud Eestiga – erinevatel andmetel kas Narva-taguste lahingutega või kakelungiga sakslastega Keila all. Ronime mööda ajatreppi päris algusest pea tänase päevani välja. Saade pajatab niisiis armee asutamisest ja verejälgedest kuni nõukogude übertotra sõjaväeabsurdini.

MEIE MAA: Päikeselise aastapäeva eel on ehk õige hetk mõtiskleda Eestimaa, Eesti looduse ja meie üha killustuva looduskeskkonna üle. Ja küsida, mis on see, mida me kõik kaitsma peaks? JUKU Raadio köögilauas (saade nr 297) arutavad meie looduse olukorra üle – ja pisut ka loodusturismist – matkajuhid Aivar Ruukel Soomaalt ja Levo Tohva Värska ääristelt. Kena piduaega ja kuulamist!

MEIE MAA: Päikeselise aastapäeva eel on ehk õige hetk mõtiskleda Eestimaa, Eesti looduse ja meie üha killustuva looduskeskkonna üle. Ja küsida, mis on see, mida me kõik kaitsma peaks? JUKU Raadio köögilauas (saade nr 297) arutavad meie looduse olukorra üle – ja pisut ka loodusturismist – matkajuhid Aivar Ruukel Soomaalt ja Levo Tohva Värska ääristelt. Kena piduaega ja kuulamist!

MEIE MAA: Päikeselise aastapäeva eel on ehk õige hetk mõtiskleda Eestimaa, Eesti looduse ja meie üha killustuva looduskeskkonna üle. Ja küsida, mis on see, mida me kõik kaitsma peaks? JUKU Raadio köögilauas (saade nr 297) arutavad meie looduse olukorra üle – ja pisut ka loodusturismist – matkajuhid Aivar Ruukel Soomaalt ja Levo Tohva Värska ääristelt. Kena piduaega ja kuulamist!

Selles saates toimub disainireis Kreenholmi. 1960ndatest aastatest 2000ndeta alguseni toodeti seal umbes 4000 erineva mustriga kangatüüpi. Neist kangastest said kõikide nõukogude inimeste poolt palavalt armastatud ja igapäevaselt kasutust leidnud trussikud, kleidid, voodipesu, meestesärgid, ebaseksikad maikad, diivanikatted jpm. Kes vaatab vanu fotosid, taipab kohe: terve tänava- ning kodupilt. Kangadisainist ja Kreenholmi muttide ja kunstnike mehisest ning rusikatugevusest maailmast tulebki juttu. Tarbekunsti- ja disainimuuseumi direktor Kai Lobjakas ise on kohal, sest nad panid Laiale tänavale oma muuseumisse välja umbes 300 Narva kanganäidist. Köögilauas jälitame me tekstiilitööstuse ajalugu, kunstnikke, tööstustädisid, riide- ning ajaloomustreid. Ja vaatame, mil moel see hiiglaslik tekstiilikäitis – kus tipphetkel töötas kolmes vahetuses 14.000 prauat – asju välja paiskas.

Selles saates toimub disainireis Kreenholmi. 1960ndatest aastatest 2000ndeta alguseni toodeti seal umbes 4000 erineva mustriga kangatüüpi. Neist kangastest said kõikide nõukogude inimeste poolt palavalt armastatud ja igapäevaselt kasutust leidnud trussikud, kleidid, voodipesu, meestesärgid, ebaseksikad maikad, diivanikatted jpm. Kes vaatab vanu fotosid, taipab kohe: terve tänava- ning kodupilt. Kangadisainist ja Kreenholmi muttide ja kunstnike mehisest ning rusikatugevusest maailmast tulebki juttu. Tarbekunsti- ja disainimuuseumi direktor Kai Lobjakas ise on kohal, sest nad panid Laiale tänavale oma muuseumisse välja umbes 300 Narva kanganäidist. Köögilauas jälitame me tekstiilitööstuse ajalugu, kunstnikke, tööstustädisid, riide- ning ajaloomustreid. Ja vaatame, mil moel see hiiglaslik tekstiilikäitis – kus tipphetkel töötas kolmes vahetuses 14.000 prauat – asju välja paiskas.

Selles saates toimub disainireis Kreenholmi. 1960ndatest aastatest 2000ndeta alguseni toodeti seal umbes 4000 erineva mustriga kangatüüpi. Neist kangastest said kõikide nõukogude inimeste poolt palavalt armastatud ja igapäevaselt kasutust leidnud trussikud, kleidid, voodipesu, meestesärgid, ebaseksikad maikad, diivanikatted jpm. Kes vaatab vanu fotosid, taipab kohe: terve tänava- ning kodupilt. Kangadisainist ja Kreenholmi muttide ja kunstnike mehisest ning rusikatugevusest maailmast tulebki juttu. Tarbekunsti- ja disainimuuseumi direktor Kai Lobjakas ise on kohal, sest nad panid Laiale tänavale oma muuseumisse välja umbes 300 Narva kanganäidist. Köögilauas jälitame me tekstiilitööstuse ajalugu, kunstnikke, tööstustädisid, riide- ning ajaloomustreid. Ja vaatame, mil moel see hiiglaslik tekstiilikäitis – kus tipphetkel töötas kolmes vahetuses 14.000 prauat – asju välja paiskas.

Et veebruari algul möödus 115 aastat Paul Ariste sünnist ja 30 aastat tema surmast, on Juku-Kalle Raidi köögilauas paslik rääkida just sellest suurmehest. Köögilauas on külas Ergo Västrik Tartu Ülikoolist (Eesti ja võrdleva rahvaluule lektor), kellega Ariste isikut – ning tema eriti suur armastust, vadjalasi, meie lähimat sugulasrahvast – lahti muugime. Ja Ergo on siinkohal hea ning ka lustakas. Ergo on koostanud raamatuks Ariste “Vadja päevikud”. Paul Ariste hind meie kultuurimaastikul on “mees hinnasildita", ehk absoluutselt hindamatu. Ja värvikat Aristes oli: * käsikirjaline kogu 5300 lk "Vadja etnoloogiat" Varaseimad 1932, hilisemad 1989; *Soov igal aastal publikatsioonide arvu (ja muu poolest) Tartu ülikooli õppejõudude seas esimene olla ja see tal ka õnnestus; *Kurioosumina üritas ta alati ka palga maksmisel letis esimene olla, mistõttu läks ta kohale juba tükk aega enne kassa avamist; *Ei sõitnud jalgrattaga ja ei lasknud püssi; *1936. aastal kinnitas Paul Ariste ajalehele Rahvaleht, et on juba kooliajast olnud taimetoitlane, ehkki "olevat vahepeal mitu korda liha maitsnud”; *Väidetavalt olevat ta tundnud 100 000 eesti inimest; *Meeldis omadele. Näiteks fennougristika üliõpilastele tegi ta vana kombe kohaselt kohvikus ikka välja; *Kui tahtis päevikus kolleegide üle väheke veidrust visata, kirjutas jidishis, et keegi aru ei saaks; *Seniajani üks parimaid soomeugri keelte, pärimuste, lugude ja eluruumi kajastajaid. Head isu!