Kajalood

Seekordset saatekülalist peetakse poola kirjanduse suursaadikuks Eestis, kes on poola kirjandusele – nagu ta ise ütleb – kaotanud oma südame. See mees on Hendrik Lindepuu, rohkem kui 80 poola romaani, näidendit, ka luulet tõlkinud mees.

Me kõik tunneme mõnikord, et aeg meie ümber liigub kiiremini kui varem ja et vahemaad kahanevad. Sotsiaalse ja personaalse aja kiirenemine ja aegruumi kokkusurumine nõuab meilt pingutust, mõnelt eneseületust ja seda uurib koos kolleegidega TÜ kommunikatsiooniprofessor Triin Vihalemm.

"Muusika – nüüdismuusika sealhulgas – ei tunne piire: seal on ääretult publikusõbralikku kraami, aga leiab ka publikule suuremaid väljakutseid pakkuvat repertuaari," ütleb heliloojate liidu esimees Märt-Matis Lill Eesti nüüdismuusikast rääkides ja lisab: "kunsti mõte ongi katsetada, tungida äärealadele ja võtta riske."

"Kajalood" palus külla vähem kui kuu aega tagasi Estonias esietendunud balleti Sisalik koreograaf-lavastaja Marina Kesleri, et aru saada, kui suures osas on tema käsi mängus balleti muusikavalikus, stsenograafias, kostüümikujunduses ja valguslahendustes. Ka esmakordselt drooni lavale toomises.

Praktiseeriva kardioloogina konsulteerib dr. Margus Viigimaa regionaalhaigla südamekeskuses mõnel päeval kuni kahtkümmet patsienti, aga teeb selle kõrval tehnikaülikoolis teadusuuringuid.

3. aprillil 1963 alustas Eesti Raadios oma tööelu hilisemalt väga oodatud ja armastatud raadiohääleks kujunenud Marika Villa.

Kui loetleda oskusi, mida lõpetaja võiks aineõpetuse kõrval koolist kaasa saada, siis reastab Tallinna Prantsuse Lütseumi direktor Peter Pedak aegadeüleseid nagu tervikutaju, inimlikkus ja inimeseks olemine, eetiliselt kaalutletud valikud, kultuurisõbralikkus – kõik, mida koolijuht ise hindab, selle lütseum oma õpilastele kaasa annab.

Barokiajastu vastandlikud põhimõtted carpe diem ja memento mori – mõtle surmast, aga võta tänasest päevast viimast – on eriti aktuaalsed praegu, kui inimesed kiirustavad, et haarata kõike, mida maailm pakub, sest homne päev võib jääda viimaseks. Sellise paralleeli tõmbab Kadrioru kunstimuuseumi direktriss Aleksandra Murre.

"Eesti keel on eestlase identiteedi üks tugisambaid," ütleb keeleprofessor Birute Klaas-Lang. Teaduste Akadeemias uurija-professoriks valituna uurib ta vene kodukeelega laste ja nende vanemate eestikeelse õppega kohanemise suutlikkust.

"Mõnikord mõtlen, et olen oma arstitöös igasuguseid haigeid ja kõiki võimalikke haiguspilte näinud, aga elu ikka üllatab," ütleb rohkem kui 25-aastase staažiga onko-günekoloog dr. Reeli Saaron, kes presidendilt äsja teenetemärgi vastu võttis.