Kajalood

"Minu juhikarjäär jäi seisma laste sünni ajal ja kestis seni, kuni noorim laps sai neljaseks; siis hakkas uuesti liikuma," ütleb ajakirjanduses ühest juhiametist teise liikunud Heidit Kaio. Eelmine nädal andis talle võimaluse ajakirja Eesti Naine juhi kohalt edasi minna.

"Praeguses ajas on oluline, et ilu ja headus lõpuks võidaks. Et inimesel, kes teatrisse tuleb, oleks lahkudes natuke kergem või helgem või hingepidet saanu tunne," ütleb teatrimehena sisuka tee läbi käinud Margus Kasterpalu.

Enne kui lapsed, lapsevanemad ja õpetajad homme uut kooliaastat alustavad, kuulame 25 aastat tagasi Tallinna Reaalkooli õpetajaks tulnud ja viimased kümme aastat direktorina kooli juhtinud Ene Saare tähelepanekuid, mis on selle aja jooksul koolis, õpetamises ja inimestes muutunud.

"Sa sünnid ja sured selle kultuuritöötaja miinimumpalga peal, ükskõik, kui palju sa end aastatega harid ja töökogemuste võrra paremaks saad. Ja kultuurivaldkonnas ollakse sellega leppinud," kahetseb nädalalehe Sirp peatoimetaja Kaarel Tarand.

Veel enne, kui Ain Järve Räpina aianduskooli õppima läks, oli ta ühe suvevaheaja tollases ülemnõukogu presiidiumi roosiaias aednikupoisiks. Nüüd, ligi pool sajandit hiljem, ütleb ta enda kohta: ma olen aednik, looja.

"Mulle täitsa meeldib see töö," ütleb Eesti Kirjanike Liidu uus juht Maarja Kangro, kui mõni päev tagasi liidu juhatuse koosolekult salvestusele tuli ja oma plaanidest selles ametis rääkis.

"Mitmed omavalitsused on praegu julged maakoole kinni panema või kooliastmeid kärpima, sest Lääneranna valla näitel riik tublidele väikekoolidele appi ei tule. Samas on Metsküla kool oma sihikindlusega teistele koolidele eeskujuks olnud ja meilt on nõu küsitud," ütleb koolijuht Pille Kaisel.

Kui dr. Hele Everaus pärast kandidaadikraadi kaitsmist hematoloogina Pariisi aastaks stažeerima läks, ei teadnud ta, et jääb sinna kauemaks ja õpib selgeks luuüdi siirdamise. Millest Tartusse tagasi tulles kujunes tema elutöö.