Labor

Milliseid looduslikke taimi käivad endale ja teistele toiduks korjamas Võru- ja Setumaa põlisasukad? Kuidas on tavasid mõjutanud metsade mahavõtt ja Setumaa lõhestatus?

Maakera ajaloos on hapnikku olnud atmosfääris ja meredes kord rohkem, kord vähem. Kuid kaks miljardit aastat tagasi oli seda siiski märksa rohkem kui seni arvatud.

Miks tarvitavad inimesed teadvust muutvaid aineid? Mida see neile annab ja mida nendega teeb?

Mida keetsid oma savipottides Eesti ja naabermaade asukad tuhandeid aastaid tagasi?

Kuidas lõhedel kalakasvanduses läheb? Kas kõik kalad saavad piisavalt süüa? Ega ometi mõni neist läbi võrgurebendi avamerre lipsa? Küsimustele võib aidata vastuseid leida väike sõbralik allveerobot.

Füüsikutelt tuleb teateid, et nad on tõenäoliselt avastanud ammuotsitud eriskummalise osakese, Majorana fermioni, millest võib olla suurt kasu kvantarvutite töökindluse tõstmisel. Füüsik Andi Hektor annab selgitust, miks see kaheosaline kvaasiosake, iseenda antiosake tähelepanu väärib.

Koroonakriis nõuab uudsetele keerdküsimustele leidlikke lahendusi. Kuidas viia kokku teadlased, kes võiksid osata lahedusi leida, ja ametkonnad, kes keerdküsimustega rähklevad?

Kuidas teevad Eesti teadlased koroonaviiruse leviku mudelit? Miks on vaja Eestile oma mudelit, kui mujal on mudel juba tehtud?

Mida näitab koroonaviiruse leviku kohta matemaatika? Mudeldamise aluseid alates eksponentfunktsioonist kuni mastaabivabade võrgustike teooriani selgitab Tallinna Tehnikaülikooli füüsik Jaan Kalda.

Millist teaduslikku huvi pakub uus koroonaviirus? Kas teadlased oskasid ta tulekut aimata?