Labor

Ülo Valk Eesti Maaülikoolist on koos kolleegidega uurinud viimastel aastatel ka Valgevene konnakotkaste käekäiku, nende rändeteid ja geenikoodi. Võib-olla õnnestub need linnud veel päästa. Kui rasvatihane märkab kisjkat, siis sõltub ta käitumine ta iseloomust. Vallo Tilgar Tartu Ülikoolist tutvustab uuringuid, milles selgub, kuidas on rasvatihase iseloom omakorda seotud rahuloluhormooni serotoniini aktiivsust korraldavate geenidega. Foto: Suur-konnakotkas. Autor/Allikas: Imran Shah/Flickr Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake pühapäeviti kell 17.05 (kordus kell 01.00)

Dendrokronoloog Alar Läänelaid (pildil) on mees, tänu kellele teame, et mereäärsest Kadriorust leitud ja nüüd Paksus Margareetas eksponeeritud keskaegse kaubalaeva ehituseks kasutatud puud kasvasid 13. sajandi lõpul praeguse Poola või Valgevene aladel.

Kui paneme päikesepaneeli natuke hõbeda-aatomeid, võime energiatootmise tõhusust tõsta. Tallinna Tehnikaülikooli materjaliteadlane Marit Kauk-Kuusik (pildil) on koos kolleegidega asendanud fotoelektrilises pulbris vaske hõbedaga ja saanud päikesevalgusest nii ligi kolmandiku võrra rohkem elektrit.

Allikasoid on hea tunda, sest nad on haruldased, kuid liigirikkad. Triin Reitalu ongi uurinud Saaremaal Viidumäe looduskaitsealal asuva Kanna allikasoo turvast ja saanud teada, kuidas on soo ajalugu alates tekkimisest umbes 9000 aastat tagasi kuni tänapäevani kulgenud.

Mis juhtus 425 miljonit aastat tagasi, et Siluri ajastu merede liigirikkus kõvasti kahanes?

Elutööauhinna pälvinud Ain Kallise ja teadusajakirjanduse sõbraks tunnistatud Laurits Leedjärvega teeme juttu elust ja teadusest.

Jaapani asteroidisond Hayabusa2 on asunud koduteele, lastiks asteroid Ryugu pinnasest võetud väärtuslikud proovid, mida uurides loodavad teadlased õppida Maa lähedasi asteroide paremini tundma. Tõnis Eenmäe annab ülevaate.

Kolm tuntud teadlast väidab, et kosmoloogiat võib olla tabanud kriis, sest nad on avastanud universumit täitvast taustkiirgusest märke, et maailmaruum on ümar ja suletud: kui hakkame ühes suunas minema, jõuame kunagi lähtekohta tagasi. Seni on aegruumi peetud tasaseks ja avatuks. Füüsik Andi Hektor selgitab tagamaid.

Soo seob süsinikku rohkem ja kauem kui mets. Kui temperatuur tõuseb, siis hakkavad Eesti sood veel paremini süsinikku siduma. Paraku meil soode suurt tähtsust ei teadvustata, leiab sooteadlane Edgar Karofeld.

Eesti karud on pääsenud pudelikaelast välja: nende arvukus on võrreldes sajanditaguse madalseisuga tublisti taastunud. Kuid äsja valminud geeniuuring näitab, et kõik ei ole nii ilus kui paistab: meie pruunkarude geneetiline mitmekesisus on endiselt väike, populatsioon killustunud ja läbikäimine muu maailma liigikaaslastega hõre. Uuringu üks tegijaid Urmas Saarma tutvustab tulemusi.