Labor

Eesti erakonnad, teadlased ja ettevõtjad sõlmisid mullu detsembris teadusleppe, mille järgi peab Eesti avalik teadustegevuse rahastus tõusma kolme aastaga ligi kaks korda, ühe protsendini sisemajanduse kogutoodangust.

Vastus küsimusele "Kust sa tead?" kõlab eriti veenvalt, kui sisaldab viidet teadusuuringule. Aga küsime edasi: "Kust teadlane teab?" – ja meid võib tabada üllatus.

Universum paisub vaatluste järgi kiiremini kui teoreetiliste mudelite järgi peaks. Üks võimalus vastuolu kõrvaldada on kohendada gravitatsiooniteooriat. Aga kuidas?

Tuhanded inimesed käisid mais ja juuni algul mööda Eesti nurmi ja niite, otsisid nurmenukke, vaatasid nende õisi ja määrasid õie tüübi. Mis kasu on kampaaniast "Eesti otsib nurmenukke" teadusele ja meile kõigile, selgitavad Tsipe Aavik Tartu Ülikoolist ja Silvia Lotman Eestimaa Looduse Fondist.

Tuhanded inimesed käisid mais ja juuni algul mööda Eesti nurmi ja niite, otsisid nurmenukke, vaatasid nende õisi ja määrasid õie tüübi. Mis kasu on kampaaniast "Eesti otsib nurmenukke" teadusele ja meile kõigile, selgitavad Tsipe Aavik Tartu Ülikoolist ja Silvia Lotman Eestimaa Looduse Fondist.

Teadus paistab riigiraha saavat vähem kui enne valimisi laialdaselt kokku lepitud. Arutame olukorda teadlasliikumise ühe eestvedaja Andi Hektoriga (pildil).

Maheviljeluses ei kasutata sünteetilisi väetisi ega taimekaitsevahendeid, kuid nüüd selgub, et maheviljeluse süsinikujalajälg on tavaviljeluse omast suurem. Uuringutulemusi ja nende tausta tutvustab Eesti Maaülikooli dotsent Evelin Loit.

Tolmeldajaid, peamiselt pisikesi putukaid, ähvardavad tänapäeval mitmed ohud. Kuidas tolmeldajatel läheb ja mida me saame teha, et ka koduaias rohkem mesilasi näha, räägib bioloog Virve Sõber.

Kuidas elab Eesti linnurahvas? Bioloog ja looduskaitsja Eerik Leibak annab ülevaate meie linnustiku liigirikkuse ja arvukuse muutustest.