Nobeli keemiaauhinna saavad tänavu liitiumaku loojad Stanley Whittingham, John Goodenough ja Akira Yoshino. Liitiumiga töötavad tänapäeval nii nutitelefonid ja sülearvutid kui ka elektriautod.
Eesti on täis pisikesi järvi ja tillukesi tiike, mis on tegelikult palju tähtsamad, kui puhtalt pindlala järgi võiks arvata. Sama pädeb muidugi muudegi maade, näiteks Prantsusmaa kohta, kus paljusid elurikkaid tiike on põlisperekondades sajandeid põlvest põlve edasi pärandatud.
Kui pildistada väikese kaameraga väikesi asju kehvades valgusoludes, võib pildile jääda paras udukogu. Kui aga kaval arvutialgoritm mitme ülesvõtte info kokku paneb, võime saada pildi üllatavalt selgeks.
Kuidas tulevad Baltimaade pealinnad toime modernistlikus tuhinas rajatud suurte paneelelamurajoonidega, mis tegelikult on elukeskkonda mõnes mõttes lausa dehumaniseerinud?
Soomes Aalto Ülikooli juures tegutsev iduettevõte IQM on saanud investoritelt seemeraha senisest kiirema ja usaldusväärsema kvantarvuti ehitamiseks. Kuidas kvantbitid tõhusalt tööle saada, räägib ettevõtte üks esimesi töötajaid Johannes Heinsoo.
Kumb ohustab meid rohkem, kas glüfosaat põllul või asteroid taevas? Tänavuse Arvamusfestivali teadusalal oli üheks tähtsaks aruteluteemaks "Laastav või taastav põllumajandus?".
Teadussaates "Labor" räägivad teadlased oma uuematest tegemistest, kommenteerivad ilmaelu teaduslikust vaatepunktist ning jagavad taustateadmisi üha muutuva ja uueneva maailma mõistmiseks.
Saatejuht on Priit Ennet.
Kuulake pühapäeviti kell 17.05 (kordus kell 01.00)