Labor

Tomatitervis.

Fotoonikaklubi.

Taimeteadus.

Yorkshire'i krahvkonnast Inglismaal on pärit veel üks tähtis asi peale pudingi ja terjeri – tölt. Tölt ehk telderdus on hobuste eriline sujuv liikumisviis, mis tänapäevaks on levinud juba üle terve hobumaailma. Aga et tölt-sammu võimaldav geenimuutus tekkis just Yorki kandi hobustel 9. või 10. sajandi paiku, seda on aidanud välja selgitada arheozooloog Lembi Lõugas, kellega saatejuht Priit Ennet sellest "Laboris" ka vestles.

Kuidas hinnata teadustööde taset, kui teadusharud omavahel nii sisult kui ka traditsioonidelt nii palju erinevad, arutleb teadlase kommentaaris Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskonna professor Jaan Raik. Millises maailma paigas hakkasid hobused lisaks sammule, galopile ja traavile viljelema ka eriliselt sujuvat liikumisviisi nimega tölt (pildil), on aidanud rahvusvahelise uurimistöö osalisena välja selgitada Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu vanemteadur Lembi Lõugas.

Tartu teadlaste Tõnu Esko ja Kaija Põhako-Esko Tammelinna kodus avatud kunstinäitusel eksponeeritud Markus Kasemaa piltide seas on ka joonistus, mis sai avaldatud oktoobris ajakirja Nature selle numbri kaanel, milles Mait Metspalu ja teised Eesti teadlased kirjeldasid mitmes artiklis, kuidas inimkond kaugel ajal üle maailma levis. Labor käis näituse avamisel ja ajas kõigi eelnimetatutega juttu. Pererahvaga kõneleme ka nende teadustööst.Aimeajakiri Horisont on nüüd kõige esimesest aastakäigust alates kõigile digitaalselt kättesaadav. Ajame juttu peatoimetaja Ulvar Käärtiga.

Teadlase kommentaaris võtab füüsik Raivo Stern ette olukorra Eesti teadusmaastikul. Metsaraiet uurinud metsandusteadlane Hardi Tullus räägib, mille poolest erineb turberaie lageraiest ja mis eelised või puudused kummalgi teise ees on. Teaduskirjanik Tiit Kändler tutvustab matemaatik Marcus du Sautoy raamatut teadmiste piiridest ja piiritusest. Õpilaste teaduslahingu käimaminekust kannab ette korraldaja Kristi Parro.

Labor on seekord avalikult salvestatud Tartus AHHAA keskuses 12. jaanuaril toimunud vestlusõhtul Tartu Ülikooli rakubioloogi Toivo Maimetsaga. Saates on juttu kõigi elusolendite koosseisu kuuluvatest salapärastest väikestest kambrikestest ehk rakkudest. Arutame võimalusi rakke muundada ja küsime, kas kõike, mis võimalik, tegelikult ka teha kõlbab. Vestlust suunavad Labori saatejuht Priit Ennet ja Õhtuleht.ee reporter Piret Pappel. Kuula 15. jaanuaril kell 17.05.

Mida teha, kui mõnes teaduslikus geeniuuringus selgub juhuslikult, et ühel geenidoonoril on suurenenud risk mõne haiguse suhtes? Kas teatada doonorile, et teda aidata? Kuidas täpselt teatada? Neil teemadel arutleb saates Liis Leitsalu Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramust.Teaduskirjanik Tiit Kändler lehitseb Iisraeli ajaloolase Yuval Noah Harari raamatut "Sapiens. Inimkonna lühiajalugu".Pildil teeb ajakirjanik Eesti Geenivaramu hoidlas pilti.Kuula 11. detsembril kell 17.05. Teadussaade Labor teeb aastalõpul vahe sisse. Kohtume uuesti 8. jaanuaril!

Milliseid maju ja linnu hakkavad Marsile ehitama tulevased kolonistid? Selle küsimuse on põhjalikult läbi mõelnud arhitekt Juhan Kangilaski, kes saates oma lahendusi tutvustabki.Kui kõrge on mets? Suurte maa-alade kohta saame kõige ülevaatlikuma pildi kosmosest. Geograaf Aire Olesk on oma doktoritöös välja selgitanud, kui hästi Saksa satelliidipaari TanDEM-X radarite abil Eestile tüüpiliste metsade kõrgust saab mõõta.

Saatejuht on Priit Ennet. Kuula 4. detsembril kell 14.05. Pildil on Marsi kasvumaja Juhan Kangilaski ettekujutuses.