Viimaste nädalate välisuudised on pannud küsima, kuidas ajakirjanduses rääkida USA poliitika mõjust meile, tollisõja ähvardustest ja jutust "uuenevast maailmast". Kuidas valida allikaid ja teemanurki nii, et faktid jõuaks kohale, aga emotsioonid ei võtaks võimust?

Kuidas läheb Eesti kultuuriajakirjandusel oma publiku leidmisega, selgitab teemat uurinud sotsiaalteadlane Marju Lauristin.

Üle Eesti käib valimistulemuste vormistamine ja selgub, kes kellega hakkab kohalikku võimu rakendama. Kuidas aga täitis ajakirjandus oma rolli valimiskampaania kajastamisel?

Uuringufirma Kantar Emor sai valmis meediabrändide uuringu, mis näitab Eesti inimeste lemmikuid meie meediamaastikul. Millega populaarsust võita ning kas tugev meediabränd on ka usaldusväärne, selgitab Kantar Emori juhtekspert Kristiina Saks.

Eesti ajakirjandusvabadus on jätkuvalt kõrgel tasemel, ent paljudes Lääne demokraatiates on sõnavabadusega tekkinud tõrkeid. Mis on mõne meie kunagise eeskujuriigiga juhtunud ja kuidas see võib mõjutada Eestit?

Kui palju inimesi loeb pealkirjadest kaugemale või vaatab ära rohkem kui saate sissejuhatuse? Kuidas saab uurimise alla sattunud inimene oma head nime kaitsta, kui kohtuotsus tuleb alles mitme aasta pärast?

Kuidas suudab ajakirjandus kiirelt muutuvas infovoos teavet hallata ja tõde esile tuua?

Kiirete päevauudiste kõrval annab uuriv ajakirjandus võimaluse vaadata, mis toimub kulisside taga. Millised on viimase aja olulisemad uuriva ajakirjanduse saavutused Eestis? Mis takistusi tuleb ületada korruptsioonijuhtumite ja ebaõigluse paljastamisel? Kus jäävad ajakirjaniku käed lühikeseks?

Donald Trumpi esimene ametiaeg tekitas teravaid pingeid presidendi ja USA ajakirjanduse vahel. Trumpi käremeelne poliitiline stiil leidis järgijaid ka mujal maailmas, millega käis kaasas laiem ajakirjanduse sildistamine ebausaldusväärsena.

Võtame kokku lõppeva aasta ajakirjanduses. Mis toimub sisuga? Kuidas on majanduslikult hakkama saadud?