Eestist on viimase 25 aasta jooksul käinud sõjalistel missioonidel üle 3500 mehe ja naise. Nende tegemisi on avalikkuse ette toodud palju, kuid nende tundeid, mis missioonidel olemisega kaasnevad, suhtedraamasid, siseheitlusi ja omavahelisi keerulisi suhteid, mida põhjustab pikka aega kestev suletud süsteemis viibimine – peaaegu üldse mitte. Võrno raamatuga saab see suur tühimik täidetud.

(Hannes Võrno. Missioon. Ühe missiooni päevikud. Kirjastus Maagiline Ruum.)

Oma värskeimas raamatus kirjutab Mart Laar märgilisematest, kaunimatest ja põnevaimatest armastuslugudest Eesti lähiajaloos. Kes on olnud need inimesed rahvuslike suurkujude selja taga? Vahel võib olla lausa raske öelda kumb abikaasadest on päriselt suurkuju. Teiste seas toob autor lugejateni Jakob ja Eugenie Hurda, Carl Robert ja Julie Jakobsoni, Gustav ja Aino Suitsu, Artur Adsoni ja Marie Underi, Paul ja Maria Kerese jpt armastuslood. Armastus kestab üle aja.

(Mart Laar. Eesti suured armastuslood. Kirjastuselt Varrak.)

Henry Kissinger on üks 20. sajandi mõjukamaid välispoliitika teoreetikuid ja praktikuid. Teoses Maailmakord ühendab ta provokatiivselt ja veenvalt ajaloolise ülevaate geopoliitiliste arengute prognoosidega. Uus maailmakord – nagu iga varasemgi – sünnib vastusena teatud küsimustele: mis on uue rahvusvahelise korra põhiüksused? Kellest saavad selle korra põhimängijad – ja millises omavahelises ühenduses? Maailmakord on unikaalne teos, mille autor saakski olla vaid eluaegne poliitikakujundaja ja diplomaat nagu Kissinger.

(Henry Kissinger. Maailmakord. Kirjastuselt Varrak.)

Kuidas võrrelda ühiskondlikku situatsiooni ja üldist meeleolu Seevaldi territooriumil ja väljaspool seda aastal 1986? Kahtlemata oli sees parem. Väljaspool valitses teadmatus tuleviku ees. Keegi ei teadnud millega perestroika lõpeb ja ka tuumasõja oht polnud kusagile kadunud. Hullumajas oli turvaline, suhtlemine vaheldusrikkam ja jututeemad optimistlikumad. Inimesed jäid nii sees- kui väljaspool planku oma olemuselt ikka üheks ja samaks, igaüks säilitas individuaalse omapära. Tulijad jätsid maha oma hirmud ja tüütud olmemured, minejad viisid kaasa reipa ja optimistliku meeleolu ning sisendasid seda ka ühiskonnas. Laulva revolutsioonini jäi veel vaid kaks aastat.

(Veiko Märka. Minu 1986. Tiigriaasta hullumajas. Kirjastuselt Petrone Print.)

Edward Lucas näitab oma raamatus, et kübermaailm on palju ohtlikum kui pealtnäha paistab. Valeidentiteetide loomise lihtsus muudab haavatavaks meie poliitilise, õigusliku ja majandusliku süsteemi alused. Ettevõtted, valitsused, riiklikud organisatsioonid ja isegi üksikisikud on pidevalt ohustatud kuna sõltuvus internetist ja nutiseadmetest kasvab järjepidevalt. Küberfoobia mitte ainult ei kirjelda internetis valitsevaid ohtusid, vaid toob välja ka võimalused kuidas end tolles maailmas paremini kaitsta.

(Edward Lucas. Küberfoobia. Kirjastuselt Varrak.)

Eesti toidu näo on kujundanud looduskeskkond, samuti rahva peamised tegevusalad – põllundus ja karjakasvatus. Läbi aja on Eesti köök olnud avatud kultuurimõjudele: keskajast peale on tuntav saksa, Lääne-Eestis ja saartel rootsi, Kagu- ja Ida-Eestis vene mõju. Raamat toob huvilisteni põnevat lugemist saja ühe Eesti toidulauda enim mõjutanud toiduaine ja toidu kohta. Eesti toiduna ei käsitleta seejuures ainult rahvusroogi, vaid ette on võetud siinne toidukultuur kogu selle ajalises, ruumilises ja kultuurilises mitmekesisuses.

(Anu Kannike, Inna Põltsam, Ester Bardone, Ulrike Plath. 101 Eesti toitu ja toiduainet. Kirjastuselt Varrak.)

Kord pöördus üks Ameerika kirjastaja tol ajal maailmakuulsa kirjaniku W. Somerset Maughami poole paludes tal nimetada kümme tema meelest kõige paremat romaani maailmas, et need siis koos Maughami eessõnadega uuesti välja anda. Need eessõnad saidki lähtematerjaliks unikaalsele ja mahukale raamatule kus ilukirjanduse suurmeister W. Somerset Maugham vestleb lugejaga temale omasel kaasakiskuval moel kümnest kõige paremast romaanist maailmakirjanduse ajaloos. Maestro arvates kuuluvad nende kümne romaani hulka näiteks Jane Austeni Uhkus ja eelarvamus, Balzaci Isa Goriot, Tolstoi Sõda ja rahu.

(W. Somerset Maugham. Kümme romaani ja nende autorid. Kirjastus Canopus.)

Kord pöördus üks Ameerika kirjastaja tol ajal maailmakuulsa kirjaniku W. Somerset Maughami poole paludes tal nimetada kümme tema meelest kõige paremat romaani maailmas, et need siis koos Maughami eessõnadega uuesti välja anda. Need eessõnad saidki lähtematerjaliks unikaalsele ja mahukale raamatule kus ilukirjanduse suurmeister W. Somerset Maugham vestleb lugejaga temale omasel kaasakiskuval moel kümnest kõige paremast romaanist maailmakirjanduse ajaloos. Maestro arvates kuuluvad nende kümne romaani hulka näiteks Jane Austeni Uhkus ja eelarvamus, Balzaci Isa Goriot, Tolstoi Sõda ja rahu.

(W. Somerset Maugham. Kümme romaani ja nende autorid. Kirjastus Canopus.)

Relvad ja konfliktid on inimtsivilisatsiooni vorminud juba selle algusest peale. Eelis on olnud ikka sellel osapoolel kel on uutmoodi relv mille ees vastane on abitu. Mõned relvad on olnud otsustava tähtsusega – näiteks nagu Hiroshimale heidetud aatomipomm Little Boy. Mõnest teisest on saanud sümbol – maailma levinuim tulirelv Kalašnikovi automaat on nii kommunismi kui uuemal ajal ka terrorismi sümbol. Raamat annab ülevaate 3500 aasta jooksul ajalugu kõige rohkem mõjutanud relvadest. Saate teada millal relv kasutusele võeti, kuidas seda kasutati ning millised on selle kaugemale ulatuvad tagajärjed.

(Joel Levy. Viiskümmend relva, mis muutsid ajalugu. Kirjastuselt Koolibri.)

Sõjaajaloo huviline teab kui tähtsat osa mängisid kõnealuses sõjas just need lahingumasinad. Mati Õun vaatlebki oma raamatus eri riikide tanke ja liikursuurtükke ning nende toodanguarve.

(Mati Õun. II maailmasõja tankid ja liikursuurtükid. Kirjastuselt Grenader.)