Avaldamiseks mittemõeldud päevikud on tihti suurepärased ajalooallikad. Vigala mõisniku, 1793. aastal sündinud Boris von Uxkulli päevikutes avaneb lugejale pilt nii Napoleoni sõdadele kui ka autori õpingutele ja reisidele tolleaegses Euroopas. Noore ratsaväeohvitserina osaleb von Uxkull verises ja kurnavas sõjas, milletaolist Euroopa pole veel näinud. Ent sõjakoleduste kõrval suudab autor näha muudki ning päevikutes tõuseb oluliseks teemaks ka autori suhtlus vastassugupoolega ning sellega kaasnevad arvukad seiklused.

(Boris Uxkull ja Jürgen-Detlev von Uexküll. Sõjas ja armastuses. Boris Uxkulli päevaraamat Napoleoni ajastust. Toimetab Küllo Arjakas.)

Viktor Suvorovi triloogia Suure Aastakümne kroonika teine raamat Murdumine viib aastatesse 1956-1957. Stalini surma ja Beria hukkamise järel on Nõukogude Liidus absoluutse võimu tipus kaks meest – Kommunistliku Partei juht Nikita Hruštšov ja Võidu marssal Georgi Žukov. Kahekesi paistavad nad põrmu Molotovi, Malenkovi ja Kaganovitši parteivastase grupi, ent peagi seisavad nad teineteisega silm silma vastas. Kes keda? Taustaks 1956. aasta Ungari ülestõus ja esimese sputniku lend.

(Viktor Suvorov. Murdumine. Toimetab Küllo Arjakas.)

Roheline on kasvamise ja arengu värvus. Teaberaamatute koostaja ja teenekas mälumängur Tiit Kuningas vaatleb oma raamatus rohelisega seotut igapäevaelus, teaduses, kunstides - seoses ajaloosündmuste ning kuulsate isikutega. Raamatusse koondatud erinevatest faktidest ja rohelistest illustratsioonidest moodustub kütkestav roheline maailm.

(Tiit Kuningas. Roheline. Roheline ajaloos, kultuurides ja looduse. Toimetab Küllo Arjakas.)

Mitme silmapaistva ajalookäsitluse autor Orlando Figes vaatleb Vene revolutsiooni kui terve sajandi kestnud ajalootsüklit. Sellise tõlgenduse kohaselt sai Vene revolutsioon alguse 1891. aasta suure näljahäda ajal puhkenud rahutustest ja lõppes nõukogude režiimi kokkuvarisemisega. Aja jooksul revolutsiooni vorm ja iseloom küll muutusid, aga utoopilised sihid jäid samaks nii nagu ka erakordselt vägivaldsed vahendid, mida eesmärkide saavutamiseks rakendati.

(Orlando Figes. Revolutsiooniline Venemaa 1891-1991. Toimetab Küllo Arjakas.)

See rikkalikult fotode ja joonistega illustreeritud raamat annab põhjaliku ülevaate pilvedest ja taevast. Ilm, ilmastik ja kliima on alati olnud oluline osa meie igapäevaelust. Need määravad meie elu alates sellest, mida õue minnes selga panna, kuni selleni välja, milliseks on kujunenud ühe või teise riigi või rahva ajalugu. Raamatust saab teada, millest pilved tekivad ja koosnevad, kuidas pilvede järgi ilma ennustada, kuidas pilvi pildistada ja palju muud põnevat.

(Jüri Kamenik. Eesti pilveatlas. Toimetab Küllo Arjakas.)

Eesti avastamin koondab aastatel 1881-1920 Ungaris Eesti ja eestlaste kohta kirjutatud artikleid. Suurem osa neist on ilmunud etnograafi ja tõlkija Alad?r B?ni sulest, kes käis Eesti saartel ja Setumaal etnograafilisel kogumisretkel 1911. aasta suvel. Kogumik on Ungari-Eesti kultuurisuhete ühe tähtsa peatüki esmatutvustamine eesti publikule.

(E-raamat. Urmas Bereczki. Eesti avastamine. Toimetab Küllo Arjakas.)

Meie maailm on kaunilt värviline ja juba aegade algusest on inimkond osutanud tähelepanu erinevatele värvitoonidele, nende ilule, mitmekesisusele, sümboolikale ja kasutusvõimalustele. Tintoretto nimest inspireeritud sari Väike värval toob lugejani erinevate värvustega seotud huvitava materjali, kus käsitletavad teemad on määranud eelkõige värvus ise. Esimeses raamatus Sinine vaadeldakse sinisega seotut igapäevaelus, teaduses, spordis, gastronoomias, looduses, sümboolikas, kunstides, seoses ajaloosündmuste ja kuulsate isikutega jne.

(Tiit Kuningas. Sinine. Sinine ajaloos, kultuurides ja looduses. Toimetab Küllo Arjakas.)

Inimesed ja muud elukad on juba kolmveerand sajandit Eesti loomaaiandusse oma jälgi jätnud ning ajaratas on neid omakorda mitmel moel üle hõõrunud. Aga jäljelugemisega on nagu ikka kaudsete andmete põhjal tehtud järeldustega - suuremal või vähemal määral sisaldab see ka uurija tõlgendust. Seda kõike arvesse võttes ei ole see raamat jäljeküti vaatlusprotokoll ning ei pretendeeri autentsele ajalookäsitlusele, ent avab samas isegi asjaosaliste jaoks mõningaid uusi vaatenurki, rääkimata neist lugejaist, kelle jäljed on piirdunud pelgalt meie loomaaia külastustsooniga.

(Piret Mäeniit. Loomaaia jäljerajad. Tallinna loomaaia lood ja inimesed. Toimetab Küllo Arjakas.)

Tundetarkus on inimkonna ürgne tarkus ja neid otsuseid, mis võivad inimese elu kõige enam muuta, teeb ta tunnetest juhituna. Goleman suunas emotsionaalse intelligentsuse teema juurde nii teadlasi kui ärimehi. See raamat võiks huvi pakkuda kõigile neile, kes tahavad iseennast ja teisi mõistlikult, s.o tundeid arvestades juhtida. Ka on põnev võrrelda, mis on muutunud teadmistes ja hoiakutes tundetarkuse vallas viimastel kümnenditel.

(Daniel Goleman. Emotsionaalne intelligentsus.Toimetab Küllo Arjakas.)

Hõbesõlg, kannel, ohvrikivi, rehemaja, veimevakk, kapsaraud – milline on nende ja veel kümnete asjade lugu ja saatus, kuidas on need kujundanud eestlaste elu ja olu, millised neist on lõplikult unustuse hõlma vajunud ja millised on ärganud taas uuele elule? Raamatus annab Eesti Rahva Muuseumi teadur Piret Õunapuu kaasahaarava ülevaate valitud asjade tekkeloost ja sellest, mida nad läbi aegade on eestlaste jaoks tähendanud.

(Piret Õunapuu. 101 Eesti vana aja asja. Toimetab Küllo Arjakas.)