Müügitöö on üks raskemaid ameteid. Et jõuda müügis tippu, on vaja osata teha asju teistest erinevalt. Kuidas leida uusi kliente, teha edukat telefonimüüki, kaitsta oma hinda, võita pakkumisi ja lõpetada tehinguid? Sellest raamatust leiad vastused oma kõige põletavamatele müügiküsimustele. Ekke Lainsalu kirjutatud raamat tugineb reaalsetel Eesti turu kogemustel mida illustreerivad mahlakad lood elust enesest.

(Ekke Lainsalu. Kuidas jõuda müügis tippu? Ligi 100 tehnikat ja kõnemudelit, mis viivad Sind suurema sissetulekuni.)

Esimene pärast Teist maailmasõda eesti keeles kirjutatud ja Eesti lugejale mõeldud maailma ajaloo üldkäsitlus vaatleb ajajärku esiajast Lääne-Rooma impeeriumi lagunemiseni. Autorid jutustavad ajaloo olulisematest sündmustest, arengukäikudest, tähtsamatest riikidest, nende poliitlisest ja sotsiaalsest korraldusest. Tähtsamatest valitsejatest ja sellest kuidas nende teod muutsid ühiskonda ja riigikorda. Ja vastupidi, kuidas sotsiaalsed struktuurid kujundasid poliitlise ajaloo käiku.

(Aivar Kriiska, Mait Kõiv. Maailma ajalugu. 1.osa.)

Toataimed pole meie kodudesse taevast kukkunud. Neil kõigil on kusagil kodumaa ja looduslikud kasvukohad, kust pärinevad ka nende kasvunõuded ja elukombed, millega tuleks kindlasti arvestada, et nad end meie kodudes hästi tunneks. Sellest raamatust peaks huviline lugeja leidma veidi kõike. Siin on peatükk toataimekasvatuse ajaloost, ülevaade potilillede pidamise põhitõdedest ning valik kodu või kontori aknalauale sobivaid taimi – loomulikult koos praktiliste näpunäidete ning fotodega.

(Jaan Mettik. Suur toalilleraamat. Teejuht taimede valikul ja kasvatamisel.)

Arvestades sellega, kui pikk on koerapidamise ajalugu ja kui levinud on koer koduloomana, võiks loota, et neist teatakse kõike ning erilisi probleeme ei tohiks esineda. Kahjuks see aga pole nii. Paljud inimesed on koera võttes lootnud tuua oma ellu lisaväärtust, kuid selle asemel saanud hoopis juurde muresid ja probleeme. Tavaliselt tekivad probleemid seetõttu, et teadmistes on lüngad. Käesoleva raamatu eesmärk ongi nende lünkade täitmine.

(Aivo Oblikas. Nõuandeid koeraomanikule. Kutsika valikust koera vanaduspõlveni.)

Siiras ja erakordselt naljakas lugu sellest, kuidas pikast, häbelikust Weston-super-Mare’i noorukist sirgub teada-tuntud legend. Oma teekonnal kirjeldab John Cleese esimest närvesöövat avalikku esinemist Saint Peteri erakoolis, kui ta oli vaid kaheksa aastat vana, oma lõputult rändavat elu vanematega, oma esimesi kogemusi õpetajatöös, oma hamstriomaniku päevi Cambridge’is ja esmakohtumist Graham Chapmaniga, kellest sai rohkem kui kaheks aastakümneks tema kaasautor. Ja sealt edasi oma peadpööritavast edust sketšikirjutajana Peter Sellersile, David Frostile, Marty Feldmanile ja teistele kuni Monty Pythoni kõrgusteni välja.

(John Cleese. Igatahes...)

Raamat Saku Õlletehas 195 käsitleb Saku õlletehase arengut aastatel 1820–2015. See on kõigepealt Tsaari-Venemaa, siis Eesti Vabariigi aeg, järgnevad Nõukogude Eesti algusaastad ning Saksa okupatsiooni aeg. Omaette peatükid on pühendatud Nõukogude Eesti aastakümnetele ja taastatud Eesti Vabariigi ajale. Raamatus rohkelt fotosid, mis annavad aimu üldisemalt eesti õllekultuuri arengust. Suuri ajaloolisi epohhe eraldavad humoorikad alapeatükid.

(Küllo Arjakas, Mart Juur. Saku Õlletehas 195. Eesti õllekuktuuri edendamine 1820 - 2015.)

Kuigi loomi on väga mitmesuguseid ja enamik neist kuulub selgrootute hulka, seostub sõna loom suuremale osale inimestest siiski imetajatega – püsisoojaste loomadega, kes toidavad oma järglasi piimaga. Selles pole midagi üllatavalt, sest imetajad on silmatorkavad juba oma välimuse poolest ja nendega oleme seotud olnud väga pikka aega alates ajast, mil meie suhteid määras see, kas nemad said saagiks meile või vastupidi – meie neile.

(Epp Moks, Jaanus Remm, Oliver Kalda, Harri Valdmann. Eesti imetajad.)

Dokumentaaljutustus erilisest aastast, mis tõi meie koduvetele olümpiamängud, vaatab süvitsi sel aastal toimunud sündmustesse. Legendaarne jalgpallimatš Kadriorus ja järgnenud noorterahutused Tallinnas. Järjekordse venestamislaine haripunkt, lindprii Imre Araka suur relvarööv ja põgenemine Toompea kohtust, Jüri Kuke tagakiusamine ja 40 kirja lugu, skandaalne artikkel National Geographicus, võimalik atendaadikatse Karl Vainole. See on vaid üks osa lugusid, mis mahtunud kaante vahele koos unikaalse pildimaterjali ja haruldaste usutlustega asjaomastelt inimestelt.

(Tarmo Vahter. Karuks istus vangitornis... 1980 – aasta, mis raputas Eestit.)

Leonardo da Vinci oli esimene moodsa aja inimene. Ta kavandas töötavaid roboteid, digitaalseid arvuteid ja valmistas esimese südameklapi. Tänapäeval austame Leonardot kui maalikunstnikku, kaasaegsed aga austasid temas teadlast, kes juhatas oma teedrajavate avastustega sisse uue ajastu ning leiutas uutmoodi mõtlemise. Stefan Klein mõtestab lahti universaalgeeniuse unustatud pärandi ja näitab, kuidas me võime tänapäeval rohkem kui kunagi varem õppida tema mõtlemisviisist.

(Stefan Klein. Da Vinci pärand.)

See raamat on ühe naise rännakutest sündinud ülevaade maailma imelistest paikadest ja ehitistest. Raamatus tutvustatakse üht maailmaimede valikut, kirjeldatakse neid ülevaatlikult, jagatakse teavet mida hakkaja rändur vajab ja antakse teeleminekuks juhiseid. Autor ongi teinud valiku: 20 looduslikku ja 30 inimkätega loodud vaatamisväärsust. Raamat tõstatab nii mõnegi küsimuse: Mida me mõtleme ime all ja mille põhjal on tehtud just niisugune valik? Raamatut ehivad suurepärased fotod, kaardid, diagrammid, praktilised reisisoovitused ja objektide tehnilised andmed.

(Jheni Osman. Maailma suured imed.)