Kuidas algas II Maailmasõda meie kodumerel? Raamat avab allveelaeva Orzel seikluste tagamaad, kirjeldab Nõukogude baaside rajamist Eestisse ja Balti riikide mereblokaadi 1940. aastal, annab ülevaate Eesti sõjalaevastiku hävitamisest ja mereväelaste saatusest. Nagu ikka, üritavad autorid kindlaks teha, mis nende sündmustega seotud legendides ja rahvajuttudes tõele vastab.

(Mati Õun, Hanno Ojalo. Võitlused Läänemerel 1939–1941.)

Millisena paistab Nõukogude armee kolmes väeliigis – maa-, lennu-, ja mereväes teeninud ohvitserile. Sama hästi võiks raamatu pealkirjaks olla Eesti mees võõras väes. Autor vaatab tagasi oma sõjaväelase karjäärile suure naabri armees ning toob lugejate ette saatuse keerdkäigud, saavutused ja tagasilöögid võõral maal, võõras väes ja võõras ajas.

(Mati Iila. Aviaator.)

Kuidas on 21. sajandil võimalik eksisteerida riigil, kelle alamad elavad kui suures vangilaagris? Põhja-Korea ebainimlik eksperiment on kestnud kauem kui mistahes teine türannia viimase saja aasta jooksul. Kuidas üle 20 miljoni inimese on elanud ligi 70 aastat valitsejate all, kes neid vaevu on suutnud toita ja katta, hoidnud neid eemale kõigest välismaailmas toimuvast ja loonud hirmuäratava repressiivühiskonna, kus mees kaebab naise, ja tütar ema peale? Raamat heidab pilgu nii Põhja-Korea ajaloole, poliitikale kui majandusele, kuid kirjeldab ka kodanike argipäeva ja neid väheseid rõõme, mis selles hirmust läbiimbunud ühiskonnas veel alles on.

(Erki Loigom. Põhja-Korea – nälg, hirm ja maailma suurim vangla.)

Selle nädala raamat on “Pooleteistkümnes maailmasõda” kirjastuselt Grenader. Esimene ja Teine maailmasõda on üldtuntud mõisted, mida teavad kõik kirjaoskajad noorukid ning pooleteistkümnes maailmasõda tähistab aga neid võitlusi, mille vallandas küll Esimene maailmasõda, kuid mis ei olnud Euroopa suurriikide poolt valla päästetud suursõja programmis. Need võitlused said alguse kohati juba Esimese maailmasõja käigus ja kestsid tükati 1920. aastate teise pooleni. Raamatus vaatlevadki autorid Mati Õun ja Hanno Ojalo kokkupõrkeid, mis osalenud riikide, rahvaste ja ohvrite arvult ning võitlustandrite ulatuselt ületasid Esimest maailmasõda kuni kolmekordselt.

(Ulla Länts.)

Läänemeri on olnud ja on praegugi viljakate suhete piirkond. Siin elasid iidsetest aegadest kõrvuti erinevad keelerühmad: germaani, slaavi, balti ja läänemeresoome hõimud, kellest keskajal, osalt aga ka alles uusajal kujunesid rahvad ja rahvused. Raamatu tähelepanu koondub nende majandusliku, kultuurilise ja poliitilise vastastikmõju erinevatele vormidele, hõlmates ajavahemikku alates viikingitest kuni tänapaeva Euroopa Liidu Läänemere strateegiani.

(Michael North. Läänemere ajalugu. Kaubandus ja kultuurid.)

Vähemalt kolmandik meist on oma loomult introverdid. Need on inimesed, kes eelistavad kuulamist rääkimisele ja lugemist pidutsemisele, kes leiutavad ja loovad, aga kellele ei meeldi ennast reklaamida. Ehkki introverte sildistatakse sageli nohikuteks, on maailm tänu neile paljude suurepäraste saavutuste ja leiutiste võrra rikkam. Põhjalikule uurimistööle toetudes näitab see raamat, kuidas me introverte alahindame ja kui palju me sellega kaotame. Susan Caini erakordne raamat ilmus 2012. aastal ning tänaseks on see tõlgitud rohkem kui kolmekümnesse keelde.

(Susan Cain. Vaikne jõud. Introverdina maailmas, mis ei lakka rääkimast.)

Maailma üks mõjukamaid sissisõja asjatundjaid David Kilcullen näitab lugejale otse võitlustandril uusaja sõja tõelist palet ning vaatleb nii globaalseid väljakutseid kui ka väikesõdu maailma niivõrd erinevates paikades nagu on seda Afganistan, Iraak, Indoneesia, Tai, Ida-Timor ja Pakistan. Ta selgitab, et tänapäeva konfliktid kujutavad endast vastuoluliste suundumuste keerukat hübriidi, mis hõlmab kohalikke sotsiaalseid võrgustikke ja ülemaailmseid liikumisi, traditsioonilist ja postmodernset kultuuri, aga ka autonoomiat taotlevaid kohalikke mässajaid ehk juhupartisane ja ulatuslikku terrorikampaaniat.

(Selle nädala raamat on “Juhupartisanid. Väikesed sõjad keset suurt sõda” kirjastuselt Grenader.)

Wilhelm von Habsburg kandis oma elu jooksul nii Habsburgide ertshertsogi kuninglikke sümboleid, Pariisi pagulase lihtsat ülikonda kui aeg-ajalt ka kleiti. Ta oli järgemööda Saksa imperialistide liitlane, kurikuulus Prantsuse armastaja, vihane Austria monarhist, Hitleri vaoshoitud oponent ja lõpuks Stalini vastu tegutsev spioon. Punases printsis toob nimekas ajaloolane, hiljuti presidendilt Maarjamaa Risti teenetemärgi pälvinud professor Timothy Snyder meieni unustamatu portree mehest, kes kehastas tervet hulka 20. sajandi Euroopa vasturääkivusi.

(Timothy D. Snyder. Punane Prints. Ühe Habsburgide soost ertshertsogi salajased elud.)

Eugen Einmanni peetakse läbi aegade Eesti parimaks kaitsemängijaks. Ent vankumatu oli 8-kordne Eesti ja 2-kordne Balti meister vaid palliplatsil, sest juba esimese vabariigi aegu käis kõik inimlik ikka inimesi mööda. Keevaline iseloom, peredraamad, võitlus viinakuradiga, seaduserikkumised, vangilaager ja vaimuhaigla – needki kuulusid pallimehe argipäeva.

(Meelis Karmo. Wabariigi vutituus. Eesti jalgpalli kuldinternatsionaali Eugen Einmanni lugu. Toimetab Timo Tarve.)

Meie esivanemad on Läänemere ja selle eellaste kallastel elanud ümmarguselt 10 000 aastat. Tõenäoliselt tuldi siia taanduva mandrijää kannul parvedel või paatidel mööda jõgesid, sest muid teid sel kaugel ajal ei olnud. Laevaehitus on aga Eestis kindlasti sama vana kui ülemeremail Skandinaavias, seega üle tuhande aasta. Sealtmaalt algab ka selle raamatu jutustus Eesti laevadest. Käsitlemist leiavad kauba- ja reisilaevad, sõja- ja piirivalvelaevad, teaduslaevad, kalalaevad, ning paljud teised.

(Mati Õun ja Hanno Ojalo. 101 Eesti laeva. Toimetab Rein Pärn.)