Ööülikool

7. augustil saanuks Veljo Tormis 87-aastaseks, paraku on meile meelespidamiseks nüüdsest vaid ta sünniaastapäev.

Meediaspetsialist Raul Rebane, kes kuulub pigem kusagile tornide rägastikku, linnadžunglisse, kõneleb esmapilgul ootamatul teemal "Maaelu mainest".

Kohe aga selgub, et Rauli näol on tegemist läbi ja lõhki maapoisiga ning mõtteid maaelust on ta juba pikemalt endaga kaasas kandnud. Kuulame huviga meest, kes on õppinud ainult eliitkoolides. Ühesõnaga: maakoolides.Toimetaja on Lisete Velt.

Naine seksuaalteemalistes regilauludes. Eesti vallasemade hääl 18. ja 19. sajandi kohtuasjades. Miks tasub oletada emajärgse ühiskonna olemasolu mineviku-Eestis? Naise varasemaid õigusi ja vabadusi kompenseeriv folkloor. Keskseks huviobjektiks on eesti talunaine ja tema maailm. Ehalkäimise kirjeldusi. August Wilhelm Hupeli talurahva seksuaalelu kirjeldusi.

Mathura "Kui ma ütleksin "armastus"..."

Väljendit "nõukogude naine" kasutatakse tänapäeval pigem iroonilises võtmes. See seostub traktoristide ja meisterlüpsjate, kitlite ja defitsiidiga – ning ebanaiselikkusega. Loengus vaadeldakse, missuguseid kujutisi kaasaegsest või pisut varasemast naisest pakub nõukogude eesti kirjandus. 1960. aastate sõjaromaanides ning 1970. aastate olmeromaanides joonistub välja õieti hoopis erinev naisekuju: traditsioonilise naiselikkuse malle järgiv, hoolitsev, ehk koguni romantilise meelelaadiga. Miks kujundasid autorid oma naistegelased just selliseks?

2008. aastal komistati Saaremaal Salmel leiu otsa, mis paneb meid küsima, kas 8. sajandil siia sattunud viikingid olid diplomaatilised külalised või hoopis rüüstajad? Mis oli tolles ajas meie esivanemate roll suures põhjala kultuuriruumis?Arheoloogid Indrek Jets ja Ragnar Saage avavad seda maailmapilti Salme leidude, kommete ja rahvasterände vaatevinklist otse viikingilaevalt „Turm“ Salme sadamas. Meestelaulu võtab üles Lüü-Türr.Toimetaja on Taisto Uuslail. Kuulake 26. augustil kell 22.10.

Ründo Mülts on ajaloolane ja Järvamaa muuseumi teadusjuht. Tema juba 13-aastaselt rajatud Päinurme koduloomuuseumi motoks on: „Kodus loodud pärimus – kas vaikiv varakamber või elav kultuuripärand?” Ründo (sündinud septembris 1991) on sama vana kui taasiseseisvunud Eesti. Toimetaja Riina Roose.

Matemaatik-informaatik Leo Võhandu "Tuleviku inimene" ja kunstnik Peeter Laurits "Intuitsiooni kokpit" (2016).

Õnnetu saatusega luuletaja Marie Heiberg karjatas kord: "Minge ära, kuradid! Ma tahan üksinda olla, et tühjendada musta, kibedat elukarikat toredalt ja põhjani…" Tunne, et oleme langenud vaimsesse auku ega suuda end seinu mööda päevavalgusesse vedada, võib olla tuttav ühel või teisel eluetapil paljudele. Võime kutsuda seda Risti Johannese sõnadega "hinge pimedaks ööks" või Carl Gustav Jungi kujundit laenates "öiseks merereisiks".