Ööülikool

Arne Mikk teeb lühikese ülevaate maailma ooperi ajaloost, keskendudes eesti muusikateatri sünniloole. Miks ooper kui žanr endiselt puudutab ka 21. sajandi maailmas? Kas inimene on oma olemuselt aastasadadega muutunud? Mis on elu liikuma panev jõud?Toimetab Lisete Velt. Kuulake 6. mail kell 22.10.

Eetris on semiootiku ja kirjandusteadlase Mihhail Lotmani loeng "Fjodor Dostojevski elu ja looming".Kuidas ja millist mõju avaldas Dostojevski elukäik tema loomingule? Kes on inimene, mis elu ta siin ilmas elab? See on põnev ja pöörane. Kus on rahu kodukoht?Toimetaja Tõnis Tootsen. Kuulake 29. aprillil kell 22.10.

Jaak Jõerüüt: "Riikidest rääkides on eesti keeles ka sellised kujundlikud sõnad nagu loomariik, linnuriik, eluloo vabariik ja taevariik. Ei ole võimalik unustada sedagi, et Jeruusalemmas on nähtud ka riigitegelast taevariigist, kes sai inimeseks. Ning nende sõnade saatel tsitaat Jeruusalemma monograafia autorilt S.S. Montefiorelt: "Religiooni ülesanne on seletada hapraid rõõme ja alalisi muresid, mis inimkonda nõutuks teevad ja hirmutavad; meil on vajadus tajuda iseendast suuremat jõudu".

Õnnetu saatusega luuletaja Marie Heiberg karjatas kord: "Minge ära, kuradid! Ma tahan üksinda olla, et tühjendada musta, kibedat elukarikat toredalt ja põhjani…" Tunne, et oleme langenud vaimsesse auku ega suuda end seinu mööda päevavalgusesse vedada, võib olla tuttav ühel või teisel eluetapil paljudele. Võime kutsuda seda Risti Johannese sõnadega "hinge pimedaks ööks" või Carl Gustav Jungi kujundit laenates "öiseks merereisiks.

Kolm olulist eesti mõtlejat arutlevad selle üle, kuidas on raamatulugemine mõjutanud nende elu ja mõtlemist.Lavastaja ja näitleja Lembit Peterson, ajaloolane David Vseviov, teoloog Toomas Paul teemal "Ajatus luubis".

Vestlust juhib näitleja ja tõlkija Anu Lamp, toimetaja Jaan Tootsen. Osaleb ka 4-aastane Sonja Nüganen. Ööülikool 2008

Tõnu Lehtsaar: "Seda, millel pole mõtet, on raske teha ja selle poole on pea võimatu püüelda. Arvan, et oma tegemiste, suhete ja kogu elu mõtestamine on inimese üks kesksemaid vajadusi. Me ei taha olla mõttetud inimesed, me ei taha tühisusega tegeleda. Selgub, et mõtte leidmine väljendub nii seisukohtades, tunnetes kui ka eesmärkides. Olukorda, kus mõte kaob, võib nimetada mõttevaakumiks. Need, kes leiavad mõtte, suudavad paremini eluraskustest läbi minna ja nad on õnnelikumad inimesed".

Millest küll sõltub see, mis paneb inimesi rõõmustama ja ka muretsema ja kurvastama?Mis meid innustab ja vaimustab, mis ülendab ja tiivustab ning mis muserdab ja köndistab, pole, kahjuks, kaugeltki teada...Inimene võib luua endale ise pealisülesande ja ka rõõmustada, kui õnnestub, raskustest hoolimata, see ülesanne täita ning aduda, et just see oligi selle eesmärgi saavutamine, mida pole veel julgenud sõnastada.

Saate toimetaja on Jaan Tootsen.

Ööülikooli unenägu. Vesi

Jüri Kotšinev on mees, kellel elav ajalugu käib läbi geenide. Olles igapäevaelus ümbritsetud soome-ugri vaimust on ta samaaegselt oma juurtega sügaval Vene tsaaririigi militaararistokraatias.Käesoleval aastal möödub Vene revolutsiooni traagilistest sündmustest 100 aastat. Oma esinemistes tõmbab Jüri Kotšinev paralleele 1917. aasta ja praeguse aja vahel.Saate toimetaja on Jaan Tootsen. Kuula 11. märtsil kell 22.10.