Tähenduse teejuhid

Fotograaf ja füüsik Jaak Kikas osales esimest korda Tähenduse teejuhtide 92. vestlusringis "Otsatu potentsiaal" [1]. Tol korral oli jutukaaslaseks Mihkel Kunnus ning me rääkisime ketserlikust kvantfüüsikust David Bohmist [2]. Pärast seda on Jaak käinud veel kolmes saates: 97. "Terviku tagasitulek" [3] (vestluspartner: Peeter Laurits; teema: välja mõiste füüsikas ja bioloogias), 105. "Reaalsuse tagune reaalsus" [4] (Tanel Tammet; analoog- ja digitaal(tehnoloogia)), 109. "Meie põhiülesanne" [5] (Tanel Tammet; holism ja reduktsionism). Viimasest vestlusest lõikasin ma Tähenduse teejuhtide paremate palade pleilisti [6] klipi "Albert Einstein: ""Karamazovid" annavad mulle rohkem kui ükskõik milline teadlane."" [7].

Ma soovisin Jaaguga uuesti juttu ajada ja palusin tal endal valida nii teema kui vestluskaaslase. Jaak pakkus jutuaineks välja surma ja fotograafia ning kutsus stuudiosse Karl Käsnapuu, kes osales Kristjan Pordiga 101. saates "Surma kemiseerimine ja mehhaniseerimine" [8].

27. mail Tartus salvestatud vestluses tulid jutuks surmalähedased kogemused, Egiptuse surnuteraamat, elektriga elustamine, vene mafioosode hauakivid, tšehhi fotograaf Josef Sudek ja mitmed päevakohased teemad.

Head uudistamist!

H.

—————————————

[1] https://youtu.be/j3fKviVYpYE?t=1

[2] https://youtu.be/6mnxU6294Q4?t=1

[3] https://youtu.be/7QHd1QRGPBQ?t=1

[4] https://youtu.be/erIYZAORkhs?t=1

[5] https://youtu.be/_YS9-mfcn1c?t=1

[6] https://www.youtube.com/playlist?list...

[7] https://youtu.be/UgKwYu3btFk?t=1

[8] https://youtu.be/9PID2xL8WDs?t=11

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Aleksander Eeri kutsus meid mai lõpul oma stand-up grupeeringu Fopaa finaalile Salme kultuurikeskuses. Saal oli noorepoolsemat rahvast täis. Naerda sai mitmesugustel põhjustel ja palju. Minu mäletamist mööda lahkusid inimesed kultuurikeskusest rõõmsal meelel. Nii palju, kui seda nende välimuse järgi otsustada võis.

Mulle jäi sellest etendusest eriti meelde Semjon Alonov. Ta juhtis tähelepanu ühe liiklusmärgi vajalikkusele. Aleksander Eeri meenutas Semjoni omaga riimuvat kogemust New Yorgist. Täna rääkisingi Aleksander Eeri ja Semjoniga olukorrast liikluskorralduses ja sildimajanduses üldisemalt.

Head uudistamist!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Raimo ja Ain õpivad Estonian Business Schooli EMBA programmis. Umbes kuu aega tagasi kutsusid nad mu oma podcasti, mille nad pidid tegema oma õpingute raames. See oli huvitav jutuajamine ja täna kutsusin mina nad oma saatesse, et rääkida äriharidusest ja olukorrast õues.

Jutt keerles, nagu ikka, siia-sinna ja peatus muuhulgas globaaltrendidel, talongimajandusel, rahal ja tutvustel ning sellel, kuidas praegusel informerel hulpides ellu jääda. Mulle jäi sellest saatest iseäranis meelde üks lausejupp – "Organisatsioonikultuur sööb strateegiaid hommikusöögiks."

Head uudistamist!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Jordan Peterson ütles ühes oma podcastis (kui ma õigesti mäletan, siis oli see vestluses Michael Malice'iga [1]: "Noore põlvkonna jaoks on televisioon nii surnud, et nad ei märka isegi laipa."

Täna on mul stuudios kaks noore põlvkonna esindajat – Margus Hanno Murakas ja Steven Vihalem – kellega on plaanis jätkata samadel teemadel, mis tulid jutuks 149. saates "Alusmetsa liigirikkus", [2] kus mu külalisteks olid Janeck Uibo ja Daniel Vaarik.

Head uudistamist!

H.

——————————————————

[1] https://youtu.be/L9HqHzA3atQ

[2] https://youtu.be/Z6p-smADyoU

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Selle saate sissejuhatuseks lugesin ma katkendi Tiit Rosenbergi raamatust "Künnivaod" [1]: "Iga koosolekukene oli siis rahvarikas kui väikene laat: ruumid viimase võimaluseni täis kiilutud, nii et kõnelejal sagedasti tuli nelja seina vahelt lahkuda ja kõneleda lahtise taeva all. Kõnelejat oodati tundide kaupa, oli isegi juhuseid, kus rahvas juba hommikul kokku tuli ja kõnelejat õhtuni ootas. Niikaua kui kõneleja kõigest muust rääkis, oli see riigi põhiseadus, maksud või haridus, riigikaitse või sotsiaalküsimus, kuulati teda nagu õpetajat kirikus: kannatlikult, kuid ilma erilise huvita. Kuid niipea kui puudutati maaküsimust, siis käis kui elektrisäde läbi kuulajate, tähelepanu muutus kahekordseks: oli kui jõuluevangeelium, mida kõneleja huultelt neelati. Maaküsimus oli kaua põlenud rahva hinges, nüüd leidis see lõpuks väljendust. Iga koosoleku lõpul ümbritses kõnelejat siis kui raudvõru, kus igatsevad silmad ja paluv suu ootasid vastust küsimustele, mis kui rahet kaela sadasid kõnelejale ja mis puudutasid ikka ja ainult kohalikke olusid. Millal jõuavad maakorraldajad kohale?"

Nende ridade autor on omaaegne Asutava Kogu liige Arnold Süvalep. 1919. aasta radikaalne maareform oli oluliseks teetähiseks põlisrahva ja siin seitse sajandit valitsusohje hoidnud baltisaksa aadli suhetes. Baltisakslased olidki 22. aprillil Tartus Olev Liiviku [2] ja Tiit Rosenbergiga salvestatud vestluse põhiteemaks. Otsa tegime lahti kaks kuud varem Toomas Haugi ja Maarja Vainoga, kellega me rääkisime Anton Hansen Tammsaare romaanist "Ma armastasin sakslast" [3].

Vestlusest Olevi ja Tiiduga tegin ma viis lehekülge märkmeid. See räägib juba iseenda eest. Saatele andis pealkirja Oskar Angeluse samanimeline raamat.

Head uudistamist!

H.

—————————————

[1] https://www.apollo.ee/kunnivaod.html

[2] https://arvamus.postimees.ee/7226781/olev-liivik-baltisakslaste-1941-aasta-jarelumberasumine-natsi-saksamaa-heim-ins-reich-poliitika-valguses

[3] https://www.youtube.com/watch?v=dmF2yhWOt1s&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=146

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

See saade pidi toimuma juba paar kuud tagasi. Ühe osalise haigestumise tõttu olime sunnitud selle siis edasi lükkama. Meil oli tookord plaanis arutada Charles Eisensteini [1] artiklit "Pööblimoraal ja mittevaksitud" [2]. Vahepeal on palju muutunud. Täna on meil juba uued probleemid, näiteks: 1) kuhu kadus koroona? 2) mis see üldse oli? ja 3) mis vormis ja millal see uuesti välja ilmub?

Nendele küsimustele me täna vastust otsimegi.

Peatse kuulmiseni!

H.

——————————

[1] https://www.youtube.com/playlist?list=PLhpEK-_b7mfGJFfLfvlPYpEo9lx-pzh5e

[2] http://www.burke.ee/2022/04/20/charles-eisenstein-pooblimoraal-ja-mittevaksitud/

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

8. aprillil kogunesime Kuku Raadio Tartu stuudios samas koosseisus kui kolm nädalat varemgi, mil jutuks olid Friedrich Nietzsche ja Jordan Peterson [1]. Sedapuhku oli plaanis rääkida Nietzschest kui süvapsühholoogia ristiisast, aga aeg ja olud tegid omad korrektiivid ja lõpuks vestlesime Jaanuse ja Mihkliga süvapsühholoogiast laiemalt.

Kõnealune teema on olnud olulisel kohal saatesarja algusest peale. Carl Gustav Jungile pühendatud "Inimese lootus" [2], kus mu külalisteks olid Alar Tamming ja Ivar Tröner, on siiani üks populaarsemaid vestlusi. Möödunud sügisel oli Estonian Business Schoolis kursus, kus me rääkisime kuuel õhtul põhjalikult USA jungiaanlikust psühholoogist James Hillmanist [3]. Külalisloengu pidas James Hillmani kauaaegne sõber ja kolleeg Richard Tarnas [4].

Liikuvat pilti meil teile seekord kahjuks näidata ei ole.

Head uudistamist!

H.

————————————

[1] https://youtu.be/iDf2kBGvCT0?t=1

[2] https://www.youtube.com/watch?v=M2diBK8ZHWk&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=15

[3] https://www.youtube.com/watch?v=nx0TwJftS0Y&list=PLhpEK-_b7mfFuWpVtjdjSR6EO5kMBu3F4&index=1

[4] https://www.youtube.com/watch?v=ssKupDeXW6A&list=PLhpEK-_b7mfFuWpVtjdjSR6EO5kMBu3F4&index=12

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Koroona-aasta lõpus küsis Elu24 minult arvamust selle kohta, mis minu arvates õues toimub. See lugu ilmus nende portaalis 2021. aasta 2. jaanuaril ja kandis pealkirja "Planeedi kastmine puhastusvedelikku võib ühe pisiku peletada, aga haigusi ja surma me ei alista" [1]. Mu enda tööpealkiri oli lühem (ja minu arvates ka parem) – "Meie viroloogiline tripp". Hiljem valmis sama artikli põhjal ka mu Paide kõne [2].

See on endiselt parim kokkuvõtte sellest, kuidas mina laias laastus asjadest aru saan. Reedel (1. aprillil) oli mul hea võimalus kõrvutada oma arusaama Armini ja Kaarli omaga.

Saatepealkiri tuleb 65. minutist, kui Kaarel tsiteeris numbreid Weimari vabariigi alusaegadest: "Leib maksis 1922. aastal 160 Saksa marka, aasta hiljem maksis see juba 200 miljardit marka." – "Siis tasus ju leiba investeerida," arvas selle peale Armin.

Hardo

————————————

[1] https://elu24.postimees.ee/7143655/planeedi-kastmine-puhastusvedelikku-voib-uhe-pisiku-peletada-aga-haigusi-ja-surma-me-ei-alista

[2] https://youtu.be/ScNSmlDzUyk?t=1

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.