Tähenduse teejuhid

Teisipäeval 29. märtsil vestlesime Janeck Uibo ja Daniel Vaarikuga uuest ja vanast meediast. Mind huvitas nende kogemus oma puhvetite pidamisel. Janeck on teinud Edasit [1] umbes sama kaua kui mina EBS-i. Danieli Levila [2] on paar aastat noorem.

Saate pealkiri tuleb 11. minutist, kui me arutlesime, kust läheb uue ja vana meedia vaheline piir. "Ühel hetkel teeb suurus konservatiivseks, sa hakkad ennast kindlustama. Samal aja kui see, mida meie siin Danieliga esindame – ja sina ka – on selline alusmetsa liigirikkus."

Head uudistamist!

H.

————————————

[1] https://edasi.org/

[2] https://www.levila.ee/

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Võib-olla te teate, et ma olen suur Nietzsche austaja. Nietzsche kritiseeris väga teravalt dogmaatilist kristlust, iseäranis institutsioonidesse tardunud kristlust. Samas on Nietzsche väga paradoksaalne mõtleja. Ta ei uskunud näiteks, et teadusrevolutsioon oleks saanud juhtuda ilma kristluseta, täpsemalt ilma katoliikluseta. Nietzsche arvas, et tuhande aasta vältel olid eurooplased harjunud nägema ja tajuma ümbritsevat maailma kõikehõlmavas ja sidusas, kindlatest aksioomidest tuletatud mõtteraamistikus. Nietzsche uskus, et katoliiklik arusaam elust ja ajaloost lõi sellise vaimulaadi, mis oli võimeline omaenda dogmaatilisest vundamendist lahti ütlema ning pühenduma seejärel loodusseaduste tundmaõppimisele. Nietzsche uskus, et mingis mõttes sooritas kristlus enesetapu. Katoliiklus oli väga pika aja vältel püüdnud häälestada kristlasi elama lähtuvalt tõest, seda muidugi raamides, mida inimloomuse rikutus talle jättis. Kristlusest välja kasvanud tõetaotlus pöördus viimaks omaenda juurte vastu. Lääne ühiskond ärkas üles ja ei suutnud enam aru saada, kuidas ta küll kõike seda oli uskunud. Täpselt nii nagu me ärkame ühel päeval ja ei suuda järsku enam mõista, miks me jõulude ajal kuuse tuppa toome. Ometi oleme seda kaua aega teinud ja sellel traditsioonil on oma tagamaa. Rituaalid elavad oma põhjused pikalt üle," kõneleb Jordan Peterson klipis "Kristlus suri omaenda käe läbi" [1], mille ma lõikasin 2018. aasta suvel tema Esimesele Moosese raamatule pühendatud loengusarjast [2].

Eelmisel reedel (18. märtsil) salvestasime Tartus Mihkel Kunnuse ja Jaanus Sooväljaga vestluse Friedrich Nietzschest ja Jordan Petersonist. Nietzschest rääkisime samas koosseisus möödunud aasta oktoobris peetud vestluses "Apolloni ja Dionysose vahel" [3]. Petersonist rääkisime pikemalt Mihkli naise Kärdi ja Aleksander Eeri Laupmaaga jaanuari lõpus salvestatud saates "Prohvet preeriast" [4].

Head uudistamist!

H.

———————————————

[1] https://www.youtube.com/watch?v=KLqEG2tXulE&t=1s

[2] https://www.youtube.com/playlist?list=PL22J3VaeABQD_IZs7y60I3lUrrFTzkpat

[3] https://www.youtube.com/watch?v=srqNyJbQb-c&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=131

[4] https://www.youtube.com/watch?v=KqwlSKO1V2I&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=141

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

""See täht on meie keele rahvuslik uhkus," seletasin mina. "Tema kaudu oleme suguluses maailma suurimate ja vägevamate rahvastega."

"Kellega nimelt?" küsis tema.

"Kas või venelaste ja inglastegagi," vastasin mina. "Keegi keeleteadlane seletas mulle millalgi, et ainuüksi meie õ-häälikust pidavat järeldama, et meid kas ootab suur ja hiilgav tulevik või meil on kunagi olnud samasugune minevik. Mina muidugi pooldasin tulevikku, keeleteadlane rahuldus minevikugagi, sest tema arvas, et surnud vana kreeklane on rohkem väärt kui mõni kuulsusetu rahvas, kes elab veel tänapäev. Sellepärast peate oma arvamust meie õ kohta tingimata muutma, kui tahate õnnelikuks saada."

"See on muidugi nali, eks?" küsis tema.

"Ei," vastasin mina. "Te õpiksite palju kergema südamega meie keele ära, kui te omandaksite keeleteadlase veendumuse, kes ütles, et õ-hääliku kaudu oleme suguluses inglaste ja venelastega."

"Venelastega ei taha ma sugulaseks saada," ütles tema.

"Aga inglastega? küsisin mina.

"Vanaisa ütleb, et inglased on julmad," ütles ta.

"Seda ma ei tea, vastasin mina, "aga inglased ja nende keel valitseb maailma. Hea oleks seista suguluses maailma valitsejatega."

"Tähendab te ei armasta sakslasi," arvas tema minu sõnadest järeldada võivat."

....

Nii kirjutas Anton Hansen Tammsaare oma 1935. aastal ilmunud romaanis "Ma armastasin sakslast". Sellest raamatust me täna Toomas Haugi ja Maarja Vainoga räägimegi.

Head uudistamist!

Hardo

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Täna arutame Katariina Martensi ja Olav Poolametsaga Charles Eisensteini artiklit "Beyond Industrial Medicine" [1].

Head uudistamist!

H.

————————————

[1] https://charleseisenstein.substack.com/p/beyond-industrial-medicine

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Kaks Maarjamaa meest on viimastel aastatel edendanud Keenia rahvamajandust. Selles saate uurimegi, millised on selle ettevõtmisega seotud ohud ja võimalused.

Head uudistamist!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Miks me peaksime tundma huvi kreeka mütoloogia vastu?" [1] küsib oma mõtlemapanevas loengus kümmekond aastat tagasi surnud jungiaanlik hingeteadlane James Hillman [2]. Ta vastab sellele küsimusele kohe esimesel minutil: me peame müütide vastu huvi tundma, sest kui me seda ei tee, siis muutume paratamatult fundamentalistideks, st me hakkame võtma asju sõnasõnaliselt, mitte mütoloogiliselt.

Meid kollitatakse tänapäeval igal sammul mingite Excelitega, Hillmani parafraseerides on aga Exceli põhi mütoloogiline.

Täna on mul hea võimalus küsida Andreaselt ja Olavilt, kas nemad ka kreeka müütide vastu huvi tunnevad, ja kui tunnevad, siis miks.

Peatse kohtumiseni!

H.

———————————

[1] https://www.youtube.com/watch?v=blF0NdSm1lQ&t=2424s

[2] https://www.youtube.com/playlist?list=PLhpEK-_b7mfFuWpVtjdjSR6EO5kMBu3F4

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Ma lendasin Kagu-Aasiasse, kus kohtusin paljude põlisrahvaste maagide ja nõidadega. Meie suhtluse muutis harukordseks asjaolu, et ma ei tulnud nende juurde antropoloogina väljaspoolt, vaid samasuguse maagina nagu nad isegi. Ma kuulusin nende hulka ja seetõttu suhtusid nad minusse heatahtlikult. Nad vaatasid, et: hei! siin on keegi, kes suudab ka omal jõul vaimude ja nähtamatute jõududega ühendusse astuda. Nad kutsusid mind oma koju, vahetasid minuga oma ametisaladusi ja palusid mul osaleda nende tseremooniatel ja tervendamisrituaalidel. Ma läksin sellesse kõigesse päris sügavale sisse. Mul oli väga, väga palju kõhedust tekitavaid kogemusi. Pikaajaline kokkupuude niivõrd kummaliste tegelastega, kõigi nende nõidade, šamaanide ja tervendajatega muutis mu maailmataju radikaalselt"

Nii kõneles USA ökoloog David Abram Tähenduse teejuhtide 16. numbrile antud intervjuus "Kujutlusvõime on taju lõiketera" [1]. Tiina Jokineni ja Peeter Vähi väga huvitava dokumentaalsarja "Ürgne maa Siber" [2] teine osa kannab pealkirja "Šamaani otsingutel".

Meie tänases vestluses üritamegi leida paralleele David Abrami intervjuu ning Peetri ja Tiina Siberi seikluste vahel. Saate fookuses on just nimelt need eelnimetatud "niivõrd kummalised tegelased" ("exceedingly bizarre individuals").

Head uudistamist!

H.

—————————————

[1] https://teejuhid.postimees.ee/7435605/hardo-pajula-intervjuu-david-abramiga-kujutlusvoime-on-taju-loiketera#_ga=2.69294608.1431481184.1642833669-1721753289.1642094069

[2] https://jupiter.err.ee/1608098425/urgne-maa-siber

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Linnake, kus ma üles kasvasin, oli lõputus tasas põhjapreerias kokku klopsitud vaid viiskümmend aastat varem. Alberta osariigis asuv Fairview oli osa piirialast ja seal olid seda tõestavad kauboikõrtsid. Hudson's Bay Company kaubamajas Main Streetil osteti ikka veel kohalikelt küttidelt kokku kopra-, hundi- ja koiotinahku. Seal elas kolm tuhat inimest, 400 miili kaugusel lähimast linnast. Kaabeltelevisiooni, videomänge ega internetti ei olnud olemas. Fairview'is ei olnud lihtne süütut meelelahutust leida, seda eriti viie talvekuu jooksul, mil pikad perioodid –40-kraadised ja isegi külmemad ööd olid tavapärased.

Maailm on teistsugune paik, kui on sedavõrd külm. Meie linna joodikud lõpetasid oma kurva elu kiiresti. Nad kaotasid hommikul kella kolme ajal lumehanges teadvuse ja külmusid surnuks. Neljakümnekraadise pakasega ei lähe keegi heast peast õue. Esimese hingetõmbega ahendab kuiv jääkõrbeõhk kopsud. Ripsmetele tekib jää ja need jäävad üksteise külge kinni. Pikad dušist märjad juuksed külmuvad kõvaks ning seisavad hiljem, soojas majas täiesti kuivaks sulanuna, elektrit täis, iseenesest püsti nagu kummitusel. Lapsed proovivad mänguväljaku metallkonstruktsioone lakkuda ainult ühe korra. Suits majakorstendest ei tõuse üles. Külma käest lüüa saanud, vajub see allapoole ja koguneb uduna lumistele katustele ja aedadele."

Nii kirjutab 2016. aastal üleöö maailmakuulsaks saanud Kanada psühholoog Jordan Peterson [1] oma raamatus "12 elu mängureeglit: Vastumürk kaosele" [2]. Kõnealune lõik tuleb peatükist, kus tutvustatakse kolmandat reeglit "Suhtle inimestega, kes tahavad sulle parimat".

Mul on pea võimatu olla Petersoni suhtes erapooletu, selleks oli ta mulle mingil ajal liiga oluline. "Petersoni mõju mulle oli sõna otseses mõttes transformatiivne. Tänu temale sain ma teada, et see psühho-geograafiline paikkond, kus ma alates 2013. aasta veebruarist olin viibinud, kannab nime purgatoorium [3]," kirjutasin ma Tähenduse teejuhtide teise numbri juhtkirjas [4]. Peterson avaldas sarja esimeste saadete teemade valikul põhjapanevat mõju. Saatesarja [5] ja lehe [6] ühine pealkiri tuleb otse Petersoni esimesest raamatust "Maps of Meaning" [7].

Nüüd jõudis asi viimaks nii kaugele, et 21. jaanuaril salvestasime Kärt Kunnuse ja Aleksander Eeri Laupmaaga [8] preeriaprohvetist esimese vestluse (ma ei välista sugugi, et me Petersoni juurde lähiajal veel tagasi pöördume). Jutt käis – nagu alati – siia ja sinna. Muuhulgas tulid kõne alla isiksusetüüpide suure viisiku mudel, woke culture, kaos ja kord, Carl Gustav Jung, feminism, naiselikkus ja mehelikkus, reformatsioon ja protestantism, vari ja paljud teised tähtsad teemad.

Head kuulamist!

H.

—————————————

[1] https://www.youtube.com/playlist?list=PLhpEK-_b7mfEZewcMIkmOIw58GLLPo65l

[2] https://www.apollo.ee/12-elu-mangureeglit.html?gclid=Cj0KCQiAosmPBhCPARIsAHOen-MfLge_Xjp-Mv5KJyB066XmQBXi0clWoYjvgXLfy333tgSkg7npZPsaAgh1EALw_wcB

[3] https://teejuhid.postimees.ee/7389792/mark-vernon-tegelik-tervenemine-algab-purgatooriumis

[4] https://teejuhid.postimees.ee/7092405/hardo-pajula-tahenduse-teejuhid-2-juhtkiri

[5] https://www.youtube.com/playlist?list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n

[6] https://teejuhid.postimees.ee

[7] https://www.amazon.com/Maps-Meaning-Architecture-Jordan-Peterson-ebook/dp/B07K6S9SJ8/ref=sr_1_3?crid=11COQHT7O5WS2&keywords=Jordan+Peterson&qid=1643289247&sprefix=jordan+peterson%2Caps%2C172&sr=8-3

[8] https://www.youtube.com/watch?v=toC0BazVUj4&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=132

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Tähenduse teejuhtide 14. number oli pühendatud süvapsühholoogiale. Täna räägime Kristjan Puusilla ja Ivar Tröneriga samal teemal pisut pikemalt.

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.