Tähenduse teejuhid

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Võtsin selle romaani esmakordselt kätte peaaegu kakskümmend aastat tagasi. Olen romaani uuesti lugenud palju kordi ja praegu valmistan seda ette filmistsenaariumiks [1]. See on andnud mulle teatud liiki toitu, mida olen leidnud vaid väga vähestes kunstiteostes," kirjutab Martin Scorsese Endo Shusaku raamatust "Vaikus" [2].

Täna räägime "Vaikusest" Kaie [3] ning Lea [4] ja Matthew Edminsteridega [4].

Peatse kuulmiseni!

H.

——————————————

[1]    • Silence Official Trailer (2016) - Par...  

[2] https://www.apollo.ee/vaikus-62320543...

[3] https://teejuhid.postimees.ee/7545464...

[4] https://teejuhid.postimees.ee/7860266...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Tähenduse teejuhtide 32. number [1] rääkis lapsepõlvest. "Lapsepõlv ei lõpe kunagi. See jääb alati meiega. Me saame sealt kaasa terve pinutäie traumasid. Mina kirjutasin enda omadest lehe 30. numbri juhtkirjas „Baconi pankrot“ (4.23). Seda olulisem on näha mündi teist poolt – lapsepõlve helgust ja õnnelikkust. Vihmane pärastlõuna Näpi küla äärealadel vaba vee ääres kuulub mu õnnelike lapsepõlvemälestuste hulka," kirjutasin ma enda artiklis "Õnnelik lapsepõlv" [2].

Täna vestleme naabripoiss Aare Tamme ja Hannes Võrnoga, kes elas meist pisut kaugemal, lapsepõlvest Rakvere linnastu ääremail.

Peatse kuulmiseni!

H.

—————————————

[1] https://teejuhid.postimees.ee/7796833...

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7796419...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Tähenduse teejuhtide 37. numbri [1] märksõna oli "hirm". Nagu ikka kirjutasid seitse autorit etteantud teemal seitse korda seitse tuhat tähemärki. "Mina sain selle õppetunni jões, aga samasugune kontrolli kaotamise hirm võib tabada meist igaüht tööl, peol või mistahes kohas, ükskõik millises elusituatsioonis. Ehk siis ongi tark korraks mõelda valikute peale: kas lased hirmul end hirmutada või plaksutad käsi ja naerad selle üle nagu väike Pala saare tüdruk koos Williga. Või nagu Huxley kenasti selle kokku võtab: „Hetk hiljem ühines lind nendega valju deemonliku naeruga, mis täitis välu ja kajas puude vahel, nii et universum paistis end määratu eksistentsiaalse nalja üle lõhki naervat"," kirjutas Kaie Metsla oma leheloos "Naer hirmu üle" [2].

Tänases vestlusringis jätkame kunstnike Vano Allsalu [3] ja Jaan Toomikuga samal teemal.

Peatse kohtumiseni!

H.

—————————————

[1] https://teejuhid.postimees.ee/7899519...

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7899160...

[3] https://www.youtube.com/live/SRADxah9...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Möödunud sajandi keskel töötasid USA-s "viis ungari teadlast – mu isa oli üks nendest –, keda kutsuti marslasteks. Räägitakse, et ühel õhtupoolikul istus väike seltskond Manhattani projektis osalenud teadlasi Los Alamoses ja jõi õlut. Üks neist küsis: "Millest see tuleb, et nii palju selle projektiga seotud geeniusi on pärit sellest väiksest riigist Ungarist, mida keegi ei suuda maakaardilt üles leida?" Mille peale keegi teine vastas: "Tegelikult ei ole nad üldse inimesed, vaid marslased, kes räägivad ungari keelt oma päritolu varjamiseks," vastas möödunud sajandi ühe väljapaistvaima matemaatiku tütar Marina Whitman vastuseks küsimusele, miks tema autobiograafia [1] pealkiri on "Marslase tütar" [2].

Sarja 215. vestlusring oli pühendatud John von Neumannile. Jutt käis nagu ikka siia ja sinna, kuid jõudis lõpuks (83. minut) ikka paratamatult Manhattani projekti juurde tagasi. "See on mingis mõttes kõige huvitavam asi von Neumanni elukäigus," kõneles Tanel Tammet. "Ta oli sellega väga lähedalt seotud. See, et ta promos väga iseäraliku supervõimetega inimesena nii radikaalseid samme, peaks olema meile kõigile oluliseks õppetunniks."

Umbes tund aega varem (19. minut) ütles Tanel: "Von Neumann oli üks kõige jõhkramaid tuumapommisõjardeid, keda ma tean." Pärast Teise maailmasõja lõppu survestas von Neumann Taneli sõnul USA poliitilis-militaarset establishmenti, et anda Nõukogude Liidule ennetav tuumalöök, "kuivõrd meil on hetkel rohkem rakette, siis tulistame nad kõik puruks". Jaak juhtis sealsamas tähelepanu asjaolule, et von Neumanni jõhkrad ettepanekud lähtusid tema teaduslikest teooriatest, "küllap olid esmatulistamise ettepaneku taga tema mänguteoreetilised kaalutlused jne."

"Üks asi, mis mulle silma paistab, on see," jätkas Tanel (84. minut), "et kui von Neumanni oleks lastud otsustama, siis tema olekski enam-vähem kõik ära tapnud, keda vähegi sai. Need, kes seda tal teha ei lasknud, olid poliitikud." Arvestades seda, et Kremli alustes koobastes tegutsevate maniakkide peas liikusid tõenäoliselt samasugused mõtted, tuleb äärmiselt imeks panna, et meil siin trammipeatused alles on.

Sellele tõsiasjale juhib mõjusal viisil tähelepanu Jordan Peterson klipis "Kaks võtit" [3]: "20 sajandi teisel poolel tulime paaril korral sõna otseses mõttes läbi nõelasilma. Meil oli lihtsalt roppu moodi õnne."

"Nimetatud religioonid moodustavad „Philosophia perennise“ [4] vundamendi ning määravad Huxley [5] suhtumise teadusse, mis on tema poliitilise mõtte viies tähtis komponent. Teadus peab tema sõnul juhinduma „Philosophia perennises“ sõnastatud eetilistest tõekspidamistest. See peab suhtuma loodusesse lugupidavalt. Teadust pole vaja planeedi õhkulaskmiseks, vaid inimsoo toitmiseks. Reaal- ja ühiskonnateadlased peaksid looma tingimused, milles inimesed saaksid elada harmoonias oma keskkonna ja teiste liikidega," toetab Petersoni Aldous Huxley Zürichi keskuse [6] kuraator Robin Hull Tähenduse teejuhtide 36. numbrile antud intervjuus "Amfiibi haridus" [7], mis oli pühendatud Aldous Huxley poliitilistele vaadetele.

Head uudistamist!

H.

———————————————

[1] https://www.amazon.com/Martians-Daugh...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Teaduspõhine inimene muutub fundamentalistiks hetkel, kui väidab, et teab tõde, samuti nagu fundamentalistist usklik. Siiski peaks ju teaduse vundamendiks olema mitteteadmine ja see, et kõik on ümberlükatav, ka see, mida me täna teame," kirjutas oma arvustuses Von Krahli teatri etendusele "Fundamentalist" Kaja Kann (Edasi, 15.12.21) [1].

"Fundamentalistid on inimesed, kes vajavad ühel või teisel põhjusel täit kindlust. Usufundamentalistid arvavad, et nemad teavad tõde ja kõik teised eksivad, teadusfundamentalistid arvavad, et nemad teavad tõde ja kõik teised eksivad. Mõned kõige sõjakamad ateistid on põhimõtteliselt teadusfundamentalistid. Ülejäänud inimesed on aga peaaegu kõik mingil määral agnostikud," sekundeerib talle klipis "Lõppude lõpuks oleme kõik agnostikud" [2] Briti bioloog Rupert Sheldrake, kelle 1981. aastal ilmunud raamatu "Uus eluteadus" tollane ajakirja Nature peatoimetaja teadusfundamentalist John Maddox tuleriidale tahtis saata [3].

Tähenduse teejuhtide 214. vestlusringis vestlesime lavastaja Marta Aliide Jakovski ja näitleja Erki Lauriga "Fundamentalistist" ja fundamentalismist.

Peatse kohtumiseni!

H.

——————————————

[1] https://edasi.org/106742/teatriarvust...

[2] https://youtu.be/Ad0Kkbpjjy4?si=BfSNW...

[3] https://youtu.be/-ZGj6XgJ3C4?si=BdX0o...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Ratsionaalse teadmise ja usulise ilmutusega antu erinevuste ja ühisuste üle on vaieldud sajandeid. Äsja ilmunud raamatus „(Ir)ratsionaalne“ analüüsib Roomet Jakapi kahe 17. ja 18. sajandi Iiri mõtleja, John Tolandi ja Peter Browni seisukohti. Jakapi näitab, et need seisukohad ehk ei olegi nii vastandlikud, kui esmapilgul arvata võiks. Tsiteerides: „Tolandi järgi ei saa ehtne kristlik religioon sisaldada usuartikleid, mis oleksid inimmõistusega vastuolus või ületaks selle piire. Õigesti mõistetud kristlik usk on teatavate jumalike ilmutuste ratsionaalne vastu- ja omaksvõtt. Kõnealused ilmutused ei hõlma midagi „mõistuseülest“.“ Browni järgi aga „ei ole kristlik müsteerium täiesti arusaadav ega ka läbinisti mõistuseülene. Pigem sisaldab iga müsteerium kahte osa või aspekti, millest üks on meie mõistuse jaoks selge ja teine selle ülene.“," kirjutas füüsik Jaak Kikas Tähenduse teejuhtide 34. numbris, mille teema oli ilmutus.

Täna räägime inspiratsioonist filosoof Roomet Jakapi ja helilooja ning muusikateadlase Kerri Kottaga. Kumbki pole Tähenduse teejuhtide stuudios esimest korda. Roomet osales 61. vestlusringis "Globaalne kahtleja", mis oli pühendatud uusaega vorminud kolmele unenäole. Kerri vestles Jaak Kikasega Tähenduse viimases suures juubelisaates, mis oli pühendatud kvantfüüsik David Bohmile.

Peatse kohtumiseni!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Raamat, mille käsitlusobjektiks on õhtumaa vaimu evolutsioon, püstitab erakordseid nõudmisi nii lugejale kui ka autorile, kuna see nõuab meilt sageli radikaalselt teistsuguste vaatepunktide omaksvõtmist. Selline raamat vajab mõningast intellektuaalset paindlikkust – vastuvõtlikku metafüüsilist kujutlusvõimet, suutlikkust näha maailma läbi teiste ajastute meeste ja naiste silmade. Mingis mõttes nõuab see alustamist tühjalt lehelt, asjade vaatamist ilma juba olemasolevate arusaamade toeta – või koormata," kirjutab Richard Tarnas [1] "Õhtumaa vaimu passiooni" [2] sissejuhatuses.

Richard Tarnase ja tema raamatu mõju mulle on raske ülehinnata. Esimest korda sattus see mulle pihku 2019. aasta kevadel. Sama aasta sügisel ja järgneva aasta kevadel andis see selgroo mu kahele "Oluliste raamatute" sarja kuuluvale kursusele EBS-is – "Vormiv vastasseis" [3] oli pühendatud Henri Bergsoni [4] "Loovale evolutsioonile" ja "Romantiline reaktsioon" [5] Johann Wolfgang Goethe [6] "Faustile".

2021. aasta kevadel oli mul tänuväärne võimalus Tarnase endaga vestelda. Meie intervjuu "Kõik hingab koos" [7] ilmus Tähenduse teejuhtide 9. numbris ning see andis pealkirja ka meie sel suvel ilmunud kogumikule [8], mis võtab ühtede kaante vahele kokku lehe kahel esimesel hooajal ilmunud intervjuud. Sama aasta sügisel pidas Richard Tarnas külalisloengu EBS-i kursusel "Hinge kood" [9]. Umbes sel ajal salvestasime Siim Lille ja Mihkel Kunnusega "Õhtumaa vaimu passioonile" pühendatud vestlusringi "Monoliitse mõtlemise miinused" [10].

Sel suvel ilmus "Õhtumaa vaimu passioon" Tanel Perni [11] suurepärases tõlkes ka eesti keeles. Septembri lõpus rääkisime Tarnase raamatust Kuku Raadios Marek Strandbergiga [12]. Kuivõrd tänases vestluses osaleb Mareki kõrval luterlik pastor Arne Hiob, siis on mul plaan keskenduda eelkõige reformatsiooni rollile õhtumaa vaimu evolutsioonis. "Reformatsiooni ainukordne paradoks seisneb selle olemuslikus ambivalentsuses, kuna see kujutas endast ühtaegu konservatiivset usulist reaktsiooni ja radikaalset libertaarset revolutsiooni," kirjutab Richard Tarnas.

Peatse kohtumiseni!

H.

——————————————

[1] https://www.youtube.com/playlist?list...

[2] https://www.apollo.ee/ohtumaa-vaimu-p...

[3] https://youtu.be/U1fxxC0H5TA?si=UFelW...

[4] https://youtu.be/ZSxFv2fb9GQ?si=VzC64...

[5] https://youtu.be/C-3hMuebUrw?si=1Lv8F...

[6] https://www.youtube.com/live/f_x4TEba...

[7] https://teejuhid.postimees.ee/7253438...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Saksofon on keerulise saatusega pill, mis on olnud korduvalt põlu all. Nõukogude Liidus peeti seda kapitalismi hääletoruks, natslikul Saksamaal arvati, et sellega kõlbab mängida üksnes Ameerika džunglimuusikat.

Kumbki meie tänastest külalistest ei ole küll elukutseline saksimängija, nii et sellest käänuka saatusega instrumendist tuleb jutt peaasjalikult nõukogude džässi kontekstis, mis ongi Tähenduse teejuhtide 211. vestlusringi teema.

Peatse kohtumiseni!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Sellel planeedil ei ole pagu enne, kui ei teostu Sorokini unistus, et me jõuame uude ideatsionaalsesse faasi," ütles vestluse lõpufaasis (113. minut) Henn Käärik [1]. "Nagu ütles üks prantsuse filosoof, kelle nimi mulle praegu meelde ei tule, 21. sajand saab olema spirituaalne või see jääb meie viimaseks," sõnas Tähenduse teejuhtide 30. numbrile antud intervjuus "Vaikuse mäe" autor Kyriacos Markides [2].

Nagu ma 199. vestlusringi "Meie ajastu kriis" [3] saatesõnas juba kirjutasin, jõudsin ma vene päritoluga USA sotsioloogi Pitirim Sorokinini tänu Markidesele. Võrreldes juuni keskpaigaga, kui me Hennu ja Karmoga Sorokinist esimest korda rääkisime, on üleminekuperioodi öö "luupainajad, hirmutavad varjud ja ahastamapanevad õudused" paraku suuremaks kasvanud. Ukraina sõjatandrile on lisandunud Lähis-Ida ja me oleme täiemõõdulisele tuumakonfliktile jälle sammukese lähemale nihkunud.

Kui nädal enne jaanipäeva salvestatud saates tõi meid kokku Sorokini 2017. aastal eesti keeles ilmunud teos "Meie ajastu kriis" [4], kus ta tuleb välja oma kolme tõesüsteemi (ideatsionaalne, idealistlik ja meeleline) teooriaga, siis seekordse jutuajamise lükkas käima Walter Lundeniga kahasse kirjutatud "Power and Morality" [5]. See 1959. aastal ilmunud raamat kujutab endast Hennu sõnul "kõige räigemat süüdistust kõikvõimalike ajalooliste oligarhiate vastu", millest meil – nii jäi mulle sellest saatest kõrva – pole lootustki pääseda. Organisatsiooni on vaja ja seal, kus on organisatsioon, on peagi ka oligarhia.

Seetõttu ei vist tõesti muud üle kui teha panus uuele ideatsionaalsele faasile. Hästi otsides võib siin leida julgustavaid märkegi. "Ma kirjutasin oma raamatu 2017. aastal, sealt alates on palju muutunud," ütles Tähenduse teejuhtide 35. numbrile antud intervjuus [6] USA psühholoog Dean Radin. "Üha enam moodi läinud teadvuseuuringud on seadnud materialistliku maailmavaate järjest suurema kahtluse alla. Lisaks puhtakujulisele idealismile otsitakse alternatiive ka panpsühhismist ja kaheaspektilisest monismist. Need ideed on tulnud peavoolu ja nendest saab nüüd rääkida, ilma et sust kohe naerualune tehtaks. See on olnud suur ja kiire muutus."

Jääb üle loota, et me ennast enne õhku ei lase [7].

Jaksu ja rõõmsat meelt!

H.

—————————————————

[1] https://www.apollo.ee/klassikaline-ja...

[2]    • Kyriacos Markides "The Mountain of Si...  

[3]    • 199. Karmo Kroos ja Henn Käärik, "Mei...  

[4] https://www.apollo.ee/meie-ajastu-kri...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.