Tähenduse teejuhid

Friedrich Nietzsche on tulnud Tähenduse teejuhtides otseselt jutuks kolmel korral: 131. "Apolloni ja Dionysose vahel" [1]; 148. "Friedrich, Jordan ja moirad" [2] ja 165. "Süvapsühholoogia ristiisa" [3]. Esimeses kahes saates olid mu vestluspartnerid Mihkel Kunnus ja Jaanus Sooväli. Kolmandas liitus nendega veel Siim Lill.

Täna räägime Nietzschest Hasso Krulli [4] ja Ahto Lobjakaga [5]. Tööpealkiri pärineb Friido Toomuse 1936. aastal ilmunud raamatukesest: "Friedrich Nietzsche: Üliinimese kuulutaja" [6]: "Kaasõpilased nimetasid teda "väikeseks pastoriks". "Kui Nietzsche pühakirja salmisid loeb, siis võib ta teistele vee silmi tuua," olevat kuuldud ütlevat ühte kaasõpilast."

Peatse kohtumiseni!

H.

———————————————

[1]    • 131. Mihkel Kunnus ja Jaanus Sooväli,...  

[2]    • 148. Mihkel Kunnus ja Jaanus Sooväli,...  

[3]    • 165. Mihkel Kunnus, Siim Lill, Jaanus...  

[4]    • 57. Jaak Johanson ja Hasso Krull, "Me...  

[5] https://www.youtube.com/live/rwvL76SU...

[6] https://www.antikvariaat.eu/friido-to...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

1950. aastate keskel tehtud telesarja „Religions of Man“ [1] avasaates arutleb USA religiooniloolane Huston Smith [2] selle üle, kuidas vaatavad pooletuhande aasta pärast 20. sajandile tagasi tuleviku ajaloolased. „Kas nad kirjutavad sellest, et 20. sajandil avastasid teadlased aatomi saladused, või hoopis suurest kommunistlikust eksperimendist?“ küsib ta retooriliselt ja annab siis mõlemale küsimusele eitava vastuse. „20. sajandis on midagi, mis jätab varju nii aatompommi kui ka kommunismi,“ jätkab ta. „Minu arvates seisneb meie sajandi kõige tähtsam iseärasus selles, et siin kohtusid ida ja lääs [3] esimest korda nagu võrdne võrdsega,“ pakub Huston Smith välja oma arusaama möödunud sajandi ainulaadsusest.

13. oktoobril Tartus Laur Järve [4] ja Teet Toomega [5] india mütoloogiast, religioonist ja filosoofiast – nii palju kui neid üksteisest eristada saab – lähtus vähemalt osaliselt sellest Huston Smithi mõttekäigust. Saate pealkiri pärineb Aldous Huxley intervjuust "Speaking Personally II" [6]: "Vaatame kasvõi neid vapustavaid sümboleid, mis on loodud Indias. Meil ei ole tantsivale Šivale laiahaardelisuselt ligilähedastki sümbolit."

Head uudistamist!

H.

———————————

[1]    • The World's Religions by Huston Smith...  

[2]    • Huston Smith  

[3] https://teejuhid.postimees.ee/7778376...

[4]    • 119. Laur Järv ja Urmas Nagel, "Vaiku...  

[5]    • 58. Märt Läänemets ja Teet Toome, "Vi...  

[6]    • Aldous Huxley - Speaking Personally I...  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Näis, et see olukord ei lõpe kunagi. Mul oli sõrmeluu murtud ja ma ei saanud arsti juurde minna, lootsin, et see kasvab ise kinni, sõrm valutas, ma ei saanud enam trenni minna ja mul oli rohkem aega ja olin alateadlikult oodanud puhkust, ent pinged olid üleval. Intentsiivse ja sügava õnne valem oli mulle kättesaamatu ja ma valmistasin tundma meeleheidet, metsikut laastavat tüdimust ja lootusetust. Kartsin, et piirangud ei kao kunagi ja keegi ei jaksa neile enam varsti vastu hakata," kirjutab Piret Bristol oma koroonaaega kajastavas romaanis "Pärast meie aega" [1].

Pireti [2] ja tema kirjastaja Leo Luksiga salvestatud vestluse peamisteks märksõnadeks olid koroona [3] ja apokalüpsis [4]. Nende kahe katusteema all tulid jutuks veel Pireti varasemad teosed "Sõud" [5] ja "Lilled Vabakal" [6], afektiivne poliitika, tõejärgne ajastu, Michel Foucault [7] ja Aldous Huxley [8].

Jutuajamise lõpus uurisin stuudiokülaliste arvamust esoteerikast.

Head uudistamist!

H.

———————————————————

[1] https://www.apollo.ee/parast-meie-aeg...

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7631128...

[3]    • Piljardinurk  

[4] https://www.youtube.com/live/r7TdrQOF...

[5] https://www.apollo.ee/soud.html

[6] https://www.vanaraamat.ee/Piret_Brist...

[7]    • 54. Peeter Espak ja Mihkel Kunnus, "L...  

[8]    • Aldous Huxley  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"[Richard, H.] Bucke’ile näis loogiline, et osad inimsoo liikmed jõuavad uuele teadvustasemele varem kui teised. Tema üheteistkümne tunnuse alusel koostatud lahtirebinute nimekirjast leiame teiste hulgas Buddha, Jeesuse, Plotinose, Muhamedi, Francis Baconi, William Blake’i ja Walt Whitmani. Bucke’i raamat avaldas sügavat muljet Ameerika psühholoogia esiisale William Jamesile, kes kirjutas oma „Usulise kogemuse mitmekesisuses“ [1], et ükski tõsiseltvõetav reaalsuse käsitlus ei saa avardunud teadvusseisunditest mööda vaadata. Ta lisas, et Indias on püüdlus kosmiliste teadvusseisundite poole olnud sajanditepikkuse ajalooga teadus. „Kuigi 20. sajandi laborites ja klassiruumides võidutses Darwini evolutsiooniteooria, kerkis Bergsoni ja Bucke’i hereesia üles uutes ja ootamatutes konfiguratsioonides. Esimese maailmasõja järgses Euroopas esindasid seda sellised idamaa gurud nagu Krishnamurti ja Georgi Gurdžijev, kes tutvustasid taoliste vaimuseisunditeni jõudmiseks vajalikke praktikaid,“ kirjutab Jay Stevens [2]," võib lugeda mu suvel Edasis ilmunud esseest "Murtud müür" [3].

Nii Krishnamurtist kui Gurdžijevist oleme oma sarjas juba rääkinud. Esimene oli jutuks 99. vestlusringis "Sinus endas kobra" [4] (Siim Lill ja Jonas Nahkor), teine 125. saates "Pühad hümnid" [5] (Robert Jürjendal ja Rainis Toomemaa). 206. keskustelus tuleme Gurdžijevi juurde jälle tagasi, sedapuhku on stuudios Maarja Lillemäe ja Alar Tamming [6] ning fookuses Gurdžijevi õpilase Pjotr Uspenski raamat "Neljas tee" [7].

Peatse kohtumiseni!

H.

———————————————

[1]    • 12. Jüri Allik ja Toomas Paul, "Ratio...  

[2] https://www.amazon.com/Storming-Heave...

[3] https://edasi.org/197938/hardo-pajula...

[4]    • 99. Siim Lill ja Jonas Nahkor, "Sinus...  

[5] https://www.youtube.com/live/BUAXrbPc...

[6] https://www.youtube.com/live/e4t8jhQO...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Peeglike, peeglike seina peal" [1] on lehelugu, mille kirjutas Andres Mustonen Tähenduse teejuhtide nartsissisminumbrisse (TT#33, 8.23) [2]. Tänase jutuajamise teema ongi nartsissismi erinevad avaldumisvormid, põhjused ja tagajärjed. Stuudios on kirjanik ja filmitegija Imbi Paju, kelle äsjailmunud "Kirjanduskliinikus" [3] on muuhulgas juttu ka nartsissismist ja psühhoterapeut Meelis Sütt [4].

Head uudistamist!

H.

[1] https://teejuhid.postimees.ee/7836991....

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7837119...

[3] https://www.apollo.ee/en/kirjanduskli...

[4] https://leht.postimees.ee/6952214/mee...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

„Me kasutame elektrit, aga elekter meid ei kasuta... Kust me seda teame? Võib-olla on just elekter see, mis ajab meid kõike seda tegema, mis me tõeliselt teeme. Võib-olla ei taha ükski inimene sõda, aga elekter sunnib peale, sest talle meeldib inimesega mängida. Laseb teda, vaest looma, uurida iseend ja muid asju, laseb teda ehitada suuri maju ja sildu, laseb teha masinaid ja mööbleid, pilte ja kujusid, raamatuid ja helisid ning järgmisel silmapilgul laseb kõik purustada,“ kirjutab Tammsaare "Põrgupõhja uues Vanapaganas" [1].

Tänases saates ei tule jutuks aga mitte Tammsaare, vaid Lev Tolstoi, kellest me oleme rääkinud oma sarjas vähemalt kahel korral (TT#86 "Kääriv kämp" [2], TT#116 "Täiuslik kunstiteos" [3]). Stuudiosse tulevad Sven Tamming ("Kuus aastat tantsu deemonitega"; TT#13, 10.21 [4]) ja Ivar Tröner (TT#15 "Inimese lootus").

Peatse kohtumiseni!

H.

——————————————

[1]    • 33. Andrus Kivirähk ja Marju Kõivupuu...  

[2]    • 86. Arne Hiob ja Rainis Toomemaa, "Kä...  

[3] https://www.youtube.com/live/IR0QoXHl...

[4] https://teejuhid.postimees.ee/7367199...

[5]    • 15. Alar Tamming ja Ivar Tröner, "Ini...  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Lapsed – meie rahumasin" [1] on Signe Mällo artikkel Tähenduse teejuhtide 32. numbris [2], mille märksõna oli "lapsepõlv". 14. septembril Tartus salvestatud saates käisime selle numbri koos Kaie ning Signe ja Tanel Mälloga [3] kaanest kaaneni läbi. Tähtsamad jutupunktid olid järgmised:

1. "Mängu vastand pole mitte töö, vaid depressioon." (Signe Mällo)

2. "Lapsepõlv lõpeb siis, kui kaovad meie kallid vanemad." (Ene Ergma)

3. "Uue loo saab siia ainult kohale elada, pelgast targutamisest üksi ei piisa." (Anna Vainu) [4]

4. "Intuitiivne kogemus nõuab meilt lapsepõlve siirast meelt." (Arne Hiob) [5]

5. "Kui minus on midagi ilusat, siis suuresti tänu ilukirjandusele." (Hardi Volmer) [6]

7. "Lapsepõlv ei kao tegelikult kuhugi." (Paul Aleksander Külv)

Head uudistamist!

H.

——————————————

[1] https://teejuhid.postimees.ee/7796061...

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7796833...

[3]    • 120. Signe Mällo ja Tanel Mällo, "Koo...  

[4] https://www.youtube.com/live/GWub7-qZ...

[5] https://www.youtube.com/live/MKezRmbF...

[6]    • 59. Riho Unt ja Hardi Volmer, "Poolun...  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Niisuguse arusaama juures ei saa me enam karistamatult langetada metsi ja kuivendada soid, rajada jõgedele paise ja killustada ökosüsteeme maanteedega, rajada kaevandusi ja puurida gaasikaeve. Kogid [Põhja-Kolumbias elav indiaanihõim, H.] ütlevad, et niimoodi tegutsemine kahjustab tervet looduse keha, samamoodi nagu see, kui raiuda inimesel maha mõni jäse või eemaldada mõni elund. Kõigi heaolu sõltub igaühe heaolust. Me ei saa langetada üht metsa siin ja istutada teist metsa seal, öeldes endale süsihappegaasi netokoguse arvutuse abil rahustuseks, et me ei ole mingit kahju tekitanud. Kuidas me teame, et me ei eemaldanud mõnd elundit? Kuidas me teame, et me ei ole hävitanud seda, mida kogid kutsuvad esuana'ks – otsustavaks sõlmeks loodust toestavas mustas ühendusniidis. Kuidas me teame, et me ei hävitanud püha puud, mida kogid kutsuvad "liigi isaks", millest kogu liik sõltub?" kirjutab Charles Eisenstein [1] raamatus "Kliima: uus lugu" [2], mis ilmus poolteist aastat tagasi nii Swedbanki kui Edmund Burke'i Seltsi raamatusarjas.

"Süsinikutriangel on suitsukate põhiprobleemi varjamiseks," loen ma oma märkmetest Tähenduse teejuhtide 202. vestlusringist Indrek Vainu [3] ja Madis Vasseriga [4], mille üheks lähtekohaks oligi Eisensteini eespool nimetatud raamat. Мa kirjutasin sellest jutuajamisest välja terve pinutäie enda jaoks uusi nimesid ja teoseid. Eelkõige jäid kõrva: 1) Jem Bendell "Deep Adaptation" [5]; 2) William Catton "Overshoot: The Ecological Basis of Revolutionary Change"; [6] 3) Michael Huesemann "Techno-Fix: Why Technology Won't Save Us or the Environment" [7]; 4) Derrick Jensen, "Bright Green Lies: How the Environmental Movement Lost Its Way and What We Can Do About It (Politics of the Living)" [8]; 5) A. J. Friedemann "When Trucks Stop Running: Energy and the Future of Transportation (SpringerBriefs in Energy)" [9]; 6) Ugo Bardi "Before the Collapse: A Guide to the Other Side of Growth" [10]; 7) John Michael Greer "Collapse Now and Avoid the Rush: The Best of The Archdruid Report" [11].

Vestluse lõpus tsiteerisin ma kokkuvõtteks enda suurt lemmikut USA süvaökoloogi David Abramit [12]: "Kui me aga tõesti tunneme, et maailm sõltub meist ja meie tähelepanust, meie tänusõnadest ja kiidulaulust, siis omandab see juba teistsuguse tähenduse. Sellisel juhul on meil raske jõele tamm ehitada või metsad maha raiuda, sest me mõistame, et me peame tegutsema ja kõnelema nii, et me saavutaksime meid ümbritseva maailmaga parema kooskõla. See on väga erinev meelelaad ja selle meelelaadi süvakihid on tõepoolest poeetilised. Nendest saab vaid laulda ja luuletada. Ma ei räägi siin aga luuleraamatutest, riiulinurgale unustatud antoloogiatest, vaid elavast poeesiast. Me peame endale tunnistama oma animaalset kehalikkust, me ei ole kehatud vaimud, vaid kahe jala ja kahe käega füüsilised olendid. See tõsiasi peaks kajastuma ka meie kõnes. Me peaks hoiduma teoreetilisest ja abstraktsest žargoonist – keelest, mis on kaotanud igasuguse kontakti maaga, nii et selle juurtelt on langenud viimasedki liiva- ja mullaterad.

Kahjuks on selle mandri ülikoolides asjad liikunud just vastupidises suunas" [13].

Kahju tõesti.

Head uudistamist!

H.

—————————————

[1] https://youtu.be/rqkWaHpeIFI?si=TbI9f...

[2] https://www.apollo.ee/en/kliima.html

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Aldous Huxley on võtmeisik selles suures transformatsioonis, mille keskel me ennast täna leiame," ütles Tähenduse teejuhtide 34. numbrile antud intervjuus Briti bioloog Rupert Sheldrake [1]. 6. septembril algab EBS-is kursus "Igavene filosoofia", kus me püüame lahata Aldous Huxley elu ja loomingu taustal käimasoleva epistemoloogilise kriisi põhjuseid. Minu ja Kaie [2] kõrval astuvad sellel kursusel üles ka Andreas ja Sven.

"Moodsa vaimulaadi kriitiline kitsaskoht on oma loomult epistemoloogiline ja seetõttu peame väljapääsu otsima just siit," kirjutab oma äsja eesti keeles ilmunud suurepärases raamatus "Õhtumaa vaimu passioon" [3] USA kultuuriloolane Richard Tarnas [4]. Kui nii, siis ei ole eeoleva kursuse ja teisipäevase vestluse teema kindlasti pliiatsist välja imetud.

Peatse kohtumiseni!

H.

——————————————

[1]    • Rupert Sheldrake: "Aldous Huxley mõju...  

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7631119...

[3] https://www.apollo.ee/ohtumaa-vaimu-p...

[4]    • Richard Tarnas: "Ma kirjutasin selle ...  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"SMN oli 1978. aastal asutanud konverentside sarja „Müstikud ja teadlased“, mina osalesin seal esimest korda 1981. aasta kevadel. Kaks aastat hiljem kohtasin seal Rupert Sheldrake’i ja David Bohmi. Rupertiga oleme sellest ajast saadik jäänud lähedasteks sõpradeks. Kohe pärast kõnealust konverentsi lugesin läbi Bohmi 1980. aastal ilmunud raamatu „Wholeness and the Implicate Order“, see avaldas mulle väga sügavat mõju," ütles Tähenduse teejuhtide 31. numbrile antud intervjuus Science and Medical Networki direktor David Lorimer [1].

David Bohmi nimi ei tohiks sarja püsikuulajatele tundmatu olla. Möödunud sajandi ühele nimekamale kvantfüüsikule on pühendatud Tähenduse teejuhtide 92. ("Otsatu potentsiaal" [2]) ja 99. vestlusring ("Sinus endas kobra" [3]). Esimeses neist osalesid Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus, teises Siim Lill ja Jonas Nahkor. Kvantfüüsika oli teemaks ka 176. saates "Absurdne loodus" [4], kus stuudios olid samuti Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus.

Kui pärast intervjuud David Lorimeriga selgus, et Erkki-Sven Tüüril [5] on kooriteos "Questions" [6], mis kujutab endast David Bohmi viisistatud intervjuud teaduse tulevikust, siis tekkiski mõte rääkida juubelisaates taaskord Bohmist.

Head kuulamist!

H.

[1]    • David Lorimer "East and West"  

[2]    • 92. Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus, "Ots...  

[3]    • 99. Siim Lill ja Jonas Nahkor, "Sinus...  

[4]    • 176. Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus, "Ab...  

[5]    • 4. Kerri Kotta ja Erkki-Sven Tüür, "M...  

[6] https://open.spotify.com/track/4AlY4k...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.