Vaba Akadeemia

Keele omadused mõjutavad paljuski ka poeetilise tekstuuri omadusi. Varieeruvus on folkloori olemuslik tunnus, mis mõjutab nii teksti, esituse kui ka folkloori kommunikatiivseid aspekte.

Loengus vaatleb Mari Sarv regilaulutekstide sisu- ja vormitunnuste varieeruvust ja piirkondlikke erijooni.

Vandenõuseminaride sari jätkub teemaga «Ajaloo suurim vandenõu». Seekord pole jutt mitte ühest salaühingust, vaid palju laiemast, sajandeid kestnud «salaoperatsioonist», mille ohvriks me kõik oleme langenud. Kõnealune vandenõu tekkis 15. sajandil Itaalias, paljastati 19. sajandi Venemaal, kuid on siiamaani mitte üksnes elujõuline, vaid koguni valitsev.

Kunagi väga ammu pani Prantsuse akadeemia kirja probleemid, millele inimkond iialgi vastust ei leia. Üks neist probleemidest oli tähtede keemiline koosseis. Iroonilisel kombel ei läinud palju aega, kui avastati spektraalanalüüs ja tähtede koostis oligi teada, aga seejuures ei saadud läbi teleskoopideta. Alates tänapäevaste teleskoopide avastamisest 1608. aastal on need tundmatuseni muutunud ja teleskoope on palju erinevaid. Tõnu Viik räägib loengus, millised on läätsteleskoobid, peegelteleskoobid, katadioptrilised teleskoobid, IP teleskoobid, UV teleskoobid, röntgenteleskoobid, gammateleskoobid, neutriinoteleskoobid ja gravitatsioonilainete teleskoobid.

Meelis Friedenthal käsitleb loengus hinge ja vaimu temaatikat Uppsala, Tartu, Turku ja Lundi ülikoolides 17. sajandil kirjutatud tekstide põhjal. Sellel perioodil oli mitmeid üksteisega konkureerivaid filosoofilisi seisukohti, mis andsid seletusi ka vaimu ja hinge kohta.

Pajula meelest võiks inglise bioloogi Rupert Sheldrake'i raamat «Teadus ja vaimsed praktikad» samahästi kanda ka pealkirja «Teadus ja religioon», sest selle autori arvates ei ole religioon mitte doktriinide, vaid käitumisjuhendite kogum.

Vene sümbolism erines oma kõikides tähtsamates suundades Lääne-Euroopa sümbolismist selle poolest, et ei piirdunud oma eesmärkides kunagi üksnes esteetilise valdkonnaga. Suureks eesmärgiks oli maailma muutmine ja seda ennekõike kunstiliste vahenditega. Arusaamad maailma muutmisest erinesid, kuid tavaliselt polnud see seotud sotsiaalsete protsessidega.

Pikka aega on numismaatika olnud ajaloolaste ja arheoloogide jaoks dateeriv abiteadus (ja on paljude jaoks praegugi, mistõttu meie töid ja kirjutisi sageli ei käsitata «päris» teadusena). Samas on just tänu rahaleidudele ja nende numismaatilisele läbitöötamisele suuresti muutunud meie arusaamad Eesti ja laiemalt Põhja-Euroopa ühiskonnast, kaubandusest, koguni ajaloolistest protsessidest niihästi muinas- kesk- kui ka uusajal. Kuid tänapäeva numismaatiku tööriistakomplekti kuulub puht-mündiuurimise kõrval ka vahendeid arheoloogi ja ajaloolase töölaualt. Seetõttu on numismaatika kaugelt ületanud algse mündiharrastuse piirid ja tegeleb ka raha-, majandus-, kaubandus- ja poliitilisegi ajalooga.

Sajandite jooksul on Vene Ortodokssest Kirikust lahku löönud terve hulk kristlasi, kes on moodustanud omaette suuremaid või vähemaid kirikuid ning muid kogukondi. Nii ilmusid Vene religioossele maastikule 17. sajandil vanausulised, veidi hiljem klassikalised Vene sektid (hlõstid, skopetsid jne.), 20. sajandil pärast kommunistide riigipööret katakombikristlased ning lõpuks kommunistliku korra kokkuvarisemisel terve hulk nö alternatiivseid ortodoksseid kirikuid.

Ene Ergma räägib neutrontähtedest, nende avastamisest ja tekkest, neutrontähtedest kaksiksüsteemides, kaksikneutrontähtede kokkusulamisest ja paljust muust põnevast.

Praegu on teadlaste seas üldist tunnustust leidnud teooria, et meie Universum sai alguse Suurest Paugust. Mõnes mõttes on see pea samasugune uskumine nagu kristlased usuvad seda, et maailma lõi Jumal. Vahe on siiski olemas, sest teadlaste usku kinnitavad vaatlused. Mõned teadlased arvavad, et siis tekkis väga palju universumeid - lausa Multiversum. Just neid teemasid avab astronoom oma selle reedeses loengus, kus räägib Suurest Paugust ehk Universumi tekkeloost.