Vaba Akadeemia

1944. avaldas Ungari päritoluga Ameerika majandusteadlane Karl Polanyi raamatu, mida peetakse üldiselt üheks möödunud sajandi kõige silmapaistvamaks panuseks poliitilisse ökonoomiasse. Nüüd, kus üleilmastumisprotsessile tundub olevat tagasikäik antud, on Polanyi «Suur transformatsioon» taas väga päevakajaliseks muutunud.

Õiguskantsler ja Tartu Ülikooli külalisprofessor Ülle Madise räägib tänasel Vaba Akadeemia loengul müütidest riigiõiguses.

Andreas Ventseli ettekande teemaks on «Vandenõuteooriad ja alternatiivne teadmine». Jutuks tuleb vandenõuteooriatest kodanikuajakirjanduse raamistikus, nende rollist peavoolumeedia õõnestajana ja vastu-avalikkuste moodustajana.

Mihhail Lotman aga räägib sedapuhku ühest väga kummalisest maailma (ja eriti Venemaa) valitsemise teooriast. Eestis seda ei tunta, aga Venemaal on see populaarne ennekõike vandenõuteoreetikute eliidi seas.

Hardo Pajula räägib, mida on meil möödunud sajandi rahandussõdadest natsionalismi ja autarkia uue esiletõusu taustal kõrva taha panna.

Kui Wikipediasse tippida sõna «supernoova», siis saame huvitava seltskonna, mille hulgas on film, mitu ansamblit ja muusikapala ja lisaks veel suur hulk muid asju. Kuid nende hulgas leiame ka astronoomilise objekti. Siis peab see astronoomiline objekt küll üks tõeliselt vägev asi olema, et see staaransamblite kõrvale mahub.

Kõiki elusolendeid iseloomustab nende vorm – erinevate tunnuste kogum, mis tekitab nii sarnasusi (näiteks liigikaaslastega) kui ka erinevusi teistest. Kui organism hakkab viljastatud munarakust arenema, siis temale iseloomulikud tunnused tekivad indiviidi arengu e. ontogeneesi käigus. On kaks põhimõttelist traditsiooni seletada, kust individuaalne eluvorm ontogeneesi käigus pärineb. Ettekandes käsitletakse põhilisi arenguetappe väitluses «epigenees vs. preformism» ning arutatakse, mida meil sellest täna õppida võiks olla.

Mitte ükski vandenõudega seotud dokument ei ole nii läbi uuritud kui Siioni tarkade protokollid. Sellegi poolest on Mihhail Lotmani meelest siin veel mitu lahtist otsa. Seminaril «Siioni tarkade protokollide müsteerium» avas Lotman Siioni tarkade protokollide loomise ja publitseerimise lugu, samuti autorsuse probleemi ja dokumentide eesmärke.

Sajandite jooksul on Vene Ortodokssest Kirikust lahku löönud terve hulk kristlasi, kes on moodustanud omaette suuremaid või vähemaid kirikuid ning muid kogukondi. Nii ilmusid Vene religioossele maastikule 17. sajandil vanausulised, veidi hiljem klassikalised Vene sektid (hlõstid, skopetsid jne.), 20. sajandil pärast kommunistide riigipööret katakombikristlased ning lõpuks kommunistliku korra kokkuvarisemisel terve hulk nö alternatiivseid ortodoksseid kirikuid.

Koguja on öelnud, et iga asjal siin Päikese all on algus ja lõpp. Ka Päikesel endal. Loengus tuleb juttu sellest, kuidas Päike tekkis, kuidas ta praegu oma kuldses keskeas elab ja mis temast mõne miljardi aasta pärast saab, kui inimkonda enam ammu pealt vaatamas pole.

Mihhail Lotman räägib vandenõuteooriate loogikast ja vandenõudiskursuse moodustumisest. Illustratsiooniks on illuminaatide fenomen. Täiesti marginaalne ja vähetähtis Baieri Kuurvürstkonnas tegutsenud salaühing, millel olid algul põhiliselt akadeemilised ja valgustuslikud eesmärgid, on saavutanud üleilmse kuulsuse kui kõige salajasem, kuritahtlikum ja võimsam jõud, mis osaleb kõikides maailma protsessides.

Semiootika osakonna teadur Mari-Liis Madisson räägib vandenõuteooriate «epideemiast» sotsiaalmeedias, tutvustades uurimusi, mis jõuavad järeldusele, et kuigi vandenõuteooriatega puututakse tänapäevases ekraanide vahendatud suhtluses varasemast rohkem kokku, ei ole nende inimeste hulk, kes ebameeldivate sündmuste põhjusena tõsimeeli vandenõusid näevad, märkimisväärselt kasvanud.