Vaba Akadeemia

Meil tuntakse üsna hästi ida ortodoksseid kirikuid, mis Eestis on esindatud lausa kahe kirikliku organisatsiooniga. Tunduvalt vähem teatakse aga orientaalseid kirikuid, mida võiks idakirikutest veelgi idapoolsemateks pidada. Need on vanad kristlikud kirikud, mis tekkisid 5. sajandi kristoloogiliste arengute käigus ning eraldusid ülejäänud kristlaskonnast.

Alar Laats tutvustas vanu kirikuid, mille hulka kuuluvad nn nestoriaanlik assüürlaste kirik ning terve perekond miafüsiitlikke kirikuid: kopti kirik, Etioopia kirik ja sellest hiljuti eraldunud Eritrea kirik, Süüria jakobiitide kirik, Armeenia kirik ning India toomakristlaste kirikud.

Loengus tuli juttu ka orientaalsetest kirikutest eraldunud ning katoliku kirikuga ühinenud nn idariitusega katoliku kirikutest.

17. mail kell 18.15 peab Tartu Katoliku Hariduskeskuses (Jakobi 41) Vaba akadeemia avaliku loengu astronoom Tõnu Viik. Ettekandes ei tule juttu meie riigi naabritest, vaid taevastest naabritest, mis võivad vägagi ohtlikud olla. Kaali järv ju tuletab meile seda võimalust alati meelde. Aga millised need ohtlikud naabrid on; kust nad pärit on - no taevast küll, aga kust ikkagi täpsemalt; kui hullud võivad selliste kukkumiste tagajärjed olla; kuidas selliseid õnnetusi ära hoida ja kas äkki võib neist võimalikest kukkujatest ka kasu tõusta.

Laats käsitles teoloogia- ja religioonilooliste näidete (kristlik kolmainuõpetus, Berdjajev, Luther, Markion, kabala jne) põhjal Jumala ja inimese vahekorda mõningates monoteistlikes usundites.

Vaatlusele tulid küsimused, miks absoluutne monoteism on pea võimatu, miks inimene kipub olema neis usundites jumalanäoline ja miks Jumal inimesenäoline.

2016. aasta sügisel sai seni suhteliselt tundmatu Toronto Ülikooli kliinilise psühholoogia professor Jordan Peterson oma vastuseisu tõttu Kanada valitsuse seaduseelnõule C-16 kiiresti rahvusvaheliselt kuulsaks. Peterson pidas nimetatud eelnõu ohtlikuks sammuks kohustusliku keelekasutuse poole ja avaldas Youtube’is kolm valitsust teravalt kritiseerinud videot.

Sealt alates on Petersoni tuntus veel mitmekordselt kasvanud. Tema raamat «12 elureeglit: vastumürk kaosele» püsib jätkuvalt rahvusvaheliste müügitabelite tipus ja tema avalikke esinemisi on vahetult või Youtube’i vahendusel jälginud miljonid inimesed.

Tänaseks on Kanada psühholoogi tekitatud lained jõudnud ka Eestisse, kus suhtumisest Petersonisse on saamas üks ideelise vastasseisu olulisematest telgedest.

Mida Peterson räägib ja miks tema räägitu üle maailma nii suurt vastukaja tekitab? Kõik, kellele need küsimused huvi pakuvad, on oodatud kuulama.

Tycho Brahe oli väljapaistev teleskoobieelse aja vaatleja, kelle pärand andis Johannes Keplerile võimaluse sõnastada seadused, mis kirjeldavad taevakehade liikumist.

Egüptomaania ehk hullus ja iha kõige Egiptusega seonduva järele on kestnud juba aastatuhandeid, kuigi vahel arvatakse ekslikult, et see sai alguse Napoleoni sõjakäiguga Egiptusesse 1798-1801. Egiptuse muistised ja ehitised, mis on tihedalt seotud egiptlaste religiooni ja matusekultuuriga, on pikka aega elanud passiivset elu, justkui oodates taasavastamist ja taaselustamist. Seega on egüptoloogial ja selle arengul oluline roll egüptomaania elavana hoidmisel. Loengus vaatame, millised olid egüptomaania ilmingud paari tuhande aasta vältel enne Napoleoni sõjakäiku Egiptusesse.

Mihhail Lotmani seekordses loengus ristuvad tema kaks loengutsüklit: esiteks, poeetika ja teiseks, vene kultuur selle mitteparaadlikust perspektiivist.

Loengus otsitakse vastuseid küsimustele, mis on poeetiline huumor? Kas sellel on oma spetsiifika, mis erineb näiteks proosahuumorist? Kas on olemas poeetilisi struktuure, mis on iseenesest koomilised, sõltumata nende sõnalisest sisust? Neid probleeme arutatakse peamiselt vene poeetilise kultuuri näitel.

Kui mustade aukude paar on miljoneid aastaid teineteise ümber tiireldes järjest lähedasemaks saanud, siis lõpuks sööstavad nad üksteise embusse ja liituvad üheks suuremaks mustaks auguks. Ühinemise viimaste sekundite protsess on nii röögatult võimas, et kisub ümberkaudse ruumi lausa kaasa võnkuma. Tuleb välja, et selliseid ruumi võbelusi - gravitatsioonilaineid - on universum täis ning tänu ülitundlikele detektoritele õnnestub neid jälgi ka registreerida. Loengus räägime gravitatsioonilainete lugu ja vahepalaks kuulame mustade aukude ühinemisel genereeritavaid võnkumisi helideks ümberpanduna.

Tartus toimus täna SA Academia Artium Liberalium esimene avalik üritus – semiootik Mihhail Lotman kõneles «pehmetest» väljakutsetest tänapäevases maailmas. Miks ebapraktilised asjad on tihti praktilisemad kui praktilised?

Leo Luks vaidlustab oma ettekandes progressiivse, kasulikkuse-keskse käsituse humanitaariast. Võttes julgust humanitaaria hõimlusest kunstiga (arts and humanities) väidab ta esmalt, et humanitaarne uurimistöö, nagu ka kunst, peab olema täiesti vaba, lähtuma vaid sellest, mis uurijat paelub-kõnetab. Teiseks väidab ta, et just dekadentlik estetism (uuurimine uurimise pärast!, transgressiivsus ja tabude tematiseerimine jms) on kohane ja viljakas programm vaba uurimistöö jätkamiseks nende utilitaarsete-moraalsete realiteetide tingimustes, mis meid igal sammul lämmatada püüavad.