Vaba Akadeemia

Sellel reedel, 8. märtsil peab järjekordse avaliku loengu Hardo Pajula, kes tutvustab ise oma ettekannet nii:

"Aldous Huxley sõnul on inimene mitmekordne amfiib (multiple amphibian), kes elab üheaegselt paljudes erinevates universumides. Kui me lähtume oma poliitilises teoorias ja praktikas argiteadvusest – ja enamalt jaolt me teeme just nii –, puudutame sellega vaid väga piiratud osa sellest, mida tähendab olla inimene. Ideaalne ühiskond peab arvestama inimese kui mitmekordse amfiibi kogu ulatusega," ütles Tähenduse teejuhtide 36. numbrile antud intervjuus Aldous Huxley Zürichi keskuse kuraator Robin Hull. Mu ettekandes tulevadki jutuks Aldous Huxley poliitilised ja religioossed vaated.

23. veebruaril peab Mihhail Lotman Vabas Akadeemias järgmise loengu vene kultuuri tumedamate külgede sarjast. Järjekordses vestluses käsitleme edasi russofoobia teemat 19.-21. sajandi vene kultuuris. Kui 19. sajandil oli vene- ja Venemaa-vihkamine enamasti silt, millega tähistati liberaale (vaid üksikud inimesed nagu Vladimir Petšerin deklareerisid ise oma vihkamist), siis 21. sajandil kerkisid esile need, kes võtsid russofoobi tiitli uhkusega omaks. Märkimisväärne on aga see, et russofoobide ja šovinistide maailmamudelis on palju sarnast.

16. veebruaril on Vabal Akadeemial külas astronoom Tõnu Viik, kes seekord räägib James Webbi teleskoobist.

Räägime sellest, miks ameeriklastel sellist röögatult kallist teleskoopi üldse vaja oli, miks teleskoobile James Webbi nime panna ei tahetud, miks teleskoop sellisesse veidrasse kohta paigutati, mida sellega vaadelda saab, miks ta sellise kummalise aluse peal on ja ka muud.

9\. veebruaril peab Vabas Akadeemias loengu Pärtel Piirimäe, kes räägib õiglase sõja ideest Euroopa mõtteloos.

Loengus käsitletakse õiglase sõja ideetraditsiooni Euroopa mõtteloos ning analüüsitakse käimasolevat Venemaa-Ukraina sõda selle traditsiooni kontekstis. Loengus küsitakse, millistele ideedele on toetunud Venemaa oma agressiooni õigustamisel ning millisel määral ja viisil peegeldab lääneriikide reaktsioon sõjale selle ideetraditsiooni mõningaid keskseid aspekte.

See loengusari võib tekitada küsimuse: ega selle taustaks pole äkki russofoobia? Seepärast keskendub järgmine vestlus erinevalt eelmistest mitte suurimatele ja kuulsaimatele vene vaimudele, vaid nendele autoritele, keda putinlikul Venemaal käsitletakse russofoobidena. Muuhulgas tulevad käsitlusele Pjotr Tšaadajevi, Vladimir Petšerini, aga ka varasemate autorite vaated.