Vaba Akadeemia

14. juunil peab Vabas Akadeemias loengu Miikael Lotman, kes räägib filosoofiast kui mitte-teadusest.

Filosoofia üks ajaloolisi ambitsioone alates antiigist on jõuda tõsikindla teadmise ehk episteme'ni, eristudes doxa'st ehk arvamusest. Loengus põhjendatakse, miks filosoofia loomus välistab selle ambitsiooni ning on seetõttu loomult ebateaduslik.

Mihhail Lotman jätkab Vabas Akadeemias loengusarja vene kultuuri tumedamatest külgedest. Järjekordses vestluses keskendatakse kahele vaieldamatult helgele suurkujule: Lev Tolstoile ja Vladimir Solovjovile. Keskseks teemaks on kurjuse probleem. Näidatakse, kuidas Tolstoi radikaalne kristlus ja vägivallavastasus viib paratamatult mitte üksnes igasuguse riikluse eitamiseni, vaid ka õigusliku nihilismini, samas kui Solovjovi võitlus vene šovinismiga viib rassismini.

Mari-Liis Madissoni ettekanne "“1984” troopidest sotsiaalmeedias ringlevates vandenõulugudes" puudutab tänapäevaste vandenõuteooriate esteetikat kui üsna vähe uuritud valdkonda.

Andreas Ventseli ettekanne kannab pealkirja "Vandenõuteooriate poliitiline potentsiaal".

Sel reedel, 10. mail peab Vabas Akadeemias loengu Robin Gielen. Seekordseks teemaks on seened meditsiinis. Kuigi seeni on meditsiinis sihipäraselt kasutatud juba pea sajand, on meil siiski leida poelettidelt "toidulisandi" sildi all seentel põhinevaid preparaate. Kuigi nende müüjad viitavad tihti eri teadusartiklitele ja räägivad nende imevõimest, esineb väidetes tihti fakti- või tõlkevigu või lihtsalt uuringutulemuste ületõlgendamist. Ökoloogiliste katsete kitsaskohtade ja tõlgendamisprobleemide üle arutleme hariliku kedristõlviku (Cordyceps militaris), lõvilakk-korallnarmiku (Hericium erinaceu) ja musta pässiku (Inonotus obliquus) näitel.

3\. mail peab Vabas Akadeemias järjekordse loengu Jaanika Anderson. Seekord vaatame lähemalt Europe röövimise müüti ning selle teekonda kunstimaailmas.

Vanakreeka müütide varasalv on rikkalik. Tänu antiikautorite värvikatele kirjeldustele on Foiniikia printsess Europe röövimise lugu tugevalt kanda kinnitanud kujutavas kunstis. Europe müüdi levikule on kaasa aidanud ka see, et temas nähakse geograafilise Euroopa algkuju. Loengus vaatleme erinevaid kunstiteoseid, mis kujutavad Europe röövimise lugu. Vaatame, kuivõrd need kujutised üksteisest erinevaid ja kuidas neid tõlgendada.

Loengus kuuleme kahest rännakust, mis on kõigepealt huvitavad paralleelsuse tõttu: kaks luuletajat, eesti ja baltisaksa poeedid, mõlemal oma kirjanduse tipud, rändavad Tartust Riiga ja sellest reisist saab nende luuletajaidentiteedi oluline osa. Juttu tuleb ka Tartu-Riia verstapostidest, maalilistest matkadest, romantilistest ränduritest, eksirännakutest, voorimees Peetrist, Killinge kõrtsmiku tütardest ja paljust muust.

Ookean on neelanud >90% biosfääris neeldunud liigsest soojusest, mis annab maismaa elanikele aega kohanemiseks. Ookeani soojenemisega kaasneb paraku paisumine ja merevee taseme tõus. Ookean neelab ligi 30% inimtekkelisest süsihappegaasiheitest, millega paraku kaasneb ookeanivee hapestumine. Loengus tuleb juttu, kuivõrd meil on põhjust loota ookeani tasakaalustavale mõjule ka tulevikus.

5\. aprillil on Vabal Akadeemial külas Anu Põldsam, kes seekordses avalikus loengus räägib judaismist.

Judaismi uus ja uutmoodi pildile tulek leidis aset 19. sajandil, mida võib judaismi ja juudi identiteedi kontekstis üsna murranguliseks pidada. See on sajand, mil juudi religioon hargneb eri voolude vahel, mil tekib juudi rahvusliikumine ja juudi teadus. Lisaks sellele kerkivad esile esimesed juudi maalikunstnikud, kelle teosed avavad juudiks olemise uusi ja vanu tahke. Ja ühtlasi on see ka sajand, mil juute püütakse väljapoolt suruda raamidesse, kuhu nad ei mahu. Vaatamegi kunstiajaloo valguses veidi lähemalt, mis siis 19. sajandil judaismis aset leidis.

Reedel, 29. märtsil on Vabal Akadeemial külas Erki Tammiksaar, kes räägib Eesti teaduse rahastamisest.

Ettekandes tuleb analüüsimisele Eesti teadussüsteemi ja selle rahastamisskeemide areng. Loengus näidatakse, et Eesti teaduse rahastamise süsteem kopeeris Eesti Vabariigi Tartu ülikoolis tsaariaegset teaduse rahastamist. Saksa okupatsiooni ajal hakkasid teaduse rahastamisel rolli mängima teadusfondid, mis küll Nõukogude okupatsiooni esimestel aastatel kadusid, kuid 1950. aastate keskpaigas Nõukogude Liidus toimunud teadusreformide tulemusel tagasi tulid. 1990. aastate alguse otsused jagada teadusraha baas- ja grandirahastuseks tuli Eesti teadussüsteemile kasuks, kuid 21. sajandi esimese kümnendi lõpuks oli Eesti teadussüsteem muutunud juba liiga konkurentsikeskseks, mis ähvardas teaduse mitmekesisust vähendada. Viimastel aastatel on suurendatud teaduse baasrahastamist, et teaduse mitmekesisus ei kannataks.

15. märtsil peab Mihhail Lotman järgmise loengu vene kultuuri mustade värvide sarjast.

Seekordses vestluses räägime kahest silmapaistvast mõtlejast, Vladimir Solovjovist ja Lev Tolstoist, kes ei jaganud suurriikluse ja natsionalistlikke ideid ning veelgi enam, võitlesid aktiivselt militarismi ja repressiivsete meetodite vastu. Sellegipoolest on ka nende seisukohtades nii mõnigi külg, mis vajab lahkamist mustas valguses.