"Istmesoojenduse" taskuhäälingus käis külas Alexela tegevjuht Aivo Adamson, kellega tegime juttu uuest lojaalsusprogrammist. Mida sellest teadma peaks?

Lahtiütlus - vahelduseks on tegu sisuturundussaatega, kuid nagu ikka, küsime ilma filtrita kõike, mis pähe tuleb, et iga kuulaja saaks aru, millega täpselt tegu ning kas see on ka talle kuidagi kasulik.

Kuna Alexela nimetab end nüüdseks juba energiaettevõtteks või energiakaubamajaks, siis kes üldse on Alexela klient ja keda see lojaalsusprogramm puudutab?

Misasi on digitempel, kuidas neid kogutakse, mida nende eest saab ja mis on nende rahaline väärtus? Kas ja millal need aeguvad? Kuidas neid lunastada?

Lisaks teeme juttu ka uuest arendusest nimega Energiasalv. Stuudios on külas Alexela tegevjuht Aivo Adamson, usutlevad autoajakirjanikud Veli V. Rajasaar ja Indrek Jakobson. Head kuulamist!

Alustame nädala automõttega - juba on juhtunud esimesed libedast tingitud õnnetused. Just praegu oleks õige aeg minna ja talverehvid alla panna, enne kui esimene lumehelbeke suured järjekorrad toob.

Indrek sõitis viimase nädala jooksul jälle Boltiga - seekord elektrijalgrattaga. Sõidu lõpus tekkis aga küsimus, et kes ja kuidas täpsemalt hinnakirju koostab, kui autoga tuleb umbes kaks korda odavam?

Kütuserubriigis on kõik üpris vanaviisi, kuid gaas teeb tervitatavat hinnalangust, olles vahepeal isegi negatiivse hinna saavutanud. Pariisi autonäituselt aga jäid rääkimata uudised, mis puudutavad DS-i, vietnamlasi ja Mercedes-Benzi üpris ülbet liigutust.

Nädala kadunuke on pealkirjas mainitud Renault Zoe, millele sama nimega järglast ei tulegi. Räägime veidi mudeli ajaloost ning oma kogemustest selle pisikese elektriautoga.

Seekord on peateemaks Pariisi autonäitus, kus Indrek kohal käis.

Kõneainet on palju - pärast nelja aastat uuesti toimunud näituse märksõnadeks olid esiteks loomulikult elekter, aga ka vesinik, rollerid, väiksed linnaautod ja hiinlased, kes hoogsalt end juba Euroopas kehtestanud tootjatele kuklasse hingama tulevad.

Kui paar saadet tagasi sai Bolt nädala piduri tiitli, siis seekord on põhjust rääkida hoopis nädala tegijast, kelleks on Citybee. Siit on Boltil palju õppida.

Eesti on jälle ühes edetabelis silmapaistval kohal - tagantpoolt neljandal, ja see on seotud elektriautode laadimistaristuga. Ja kui särtsust juttu teha, ei saa loomulikult rääkimata jätta ka fossiilkütustest ja Euroopa automüügist septembris.

Sel korral räägime muuhulgas Tallinna Linnatranspordi otsusest hakata gaasibusside asemel tänavatele tagasi tooma hoopis diiselbusse.

Siinkohal tuleb kiita TLT otsust asendatavaid diiselbusse kohe pärast gaasibusside soetamist mitte maha parseldada. TLT nõukogu esimees Lauri Laats põhjendas otsust geopoliitilise olukorra ebastabiilsusega - ja CNG hinda vaadates on see ilmselgelt mõistlik.

21. oktoobril toimub ettevõtetele suunatud elektromobiilsuse konverents Elektra Pro 2022. Kuulda saab sellest, mis rõõmud ja vaevad ning millised kulud või kokkuhoid kaasnevad elektrilise autopargi kasuks otsustamisega.

Kommenteerime ka suletud Pronksi tänava liikluskorraldust - kõik on selge, ent väike puudujääk siiski on. Jätkame igal nädalal inimkatsega ja vaatame, kas koorub veel mõni soovitus välja.

Autoteemaline taskuhääling “Istmesoojendus” arutab ka sel nädalal värskete autouudiste ja tööstuse suundumuste üle. Seekord räägime lähemalt Boltist ja nende poliitikast, mis kuidagi elektriautode poole vaatama ei pane.

Nimelt on paljudel mureks, et elektriautode laadimiskohtadel seisavad ees mittelaadivad Bolti autod. Bolt aga midagi ette ei võta ning klienditugi on kasutu. Kui ei meeldi, käi jala?

Tallinna kesklinnas saab olema oodata ummikuid, sest remonti lähevad Pronksi ja Jõe tänav. Ettevalmistused juba käivad, 10ndast oktoobrist suletakse Pronksi autoliiklusele. Kõnniteed jäävad siiski avatuks ja kohalikud pääsevad koju.

Käime kiirelt üle ka kütuse hindade ja tarbimisega toimuva ning siis liigume juba edasi uudismudelite juurde.

Sel nädalal alustame kohe kütuserubriigiga - barrelihinna nina on allapoole ning see on ka posti otsas kajastunud. Mis on aga vaat et olulisemgi, on see, mida teevad kasutatud autode hinnad Ameerika Ühendriikides - need langevad. Üle pika aja, aga langevad - ja tundub, et see trend on vaikselt ka Euroopasse jõudmas.

Nädala põhiteema on aga hiinlaste elektriauto Xpeng G9, mis lubab suuri uuendusi - luksuslik linnamaastur saab 480 kW laadimisvõimekuse, mis võimaldab 15 minutiga laadida 10-80% või 600 km. Et tegu poleks vaid ideaalmaailmas saavutatava lubadusega, hakkab firma ka oma laadimistaristut püsti panema.

Lisaks aga lubatakse Lidari ja veel 31 anduri ja kaamera toel sõiduabisid, mis Tesla Autopiloodile ja Full Self Driving paketile silmad ette teeb.

PPA tegi hiljuti tõukeratastele keskenduva reidi ja tulemused ei olnud kiita: 150 kontrollitud kergliikurijuhist 32 olid purjus, neist kolm ka alaealised. Suvel juhtus päevas keskmiselt 2,2 kehavigastustega tõuksiõnnetust - võrdluseks autode 3,1. Aga kumbasid on märgatavalt rohkem? Lisaks varjutati juba augustis eelmise aasta vigastatutega tõuksiõnnetuste hulk - 279 vs 222 terve 2021. aasta peale.

Muidugi räägime ka kütusest - langenud naftabarreli hind kajastus lõpuks ka posti otsas. Gaasi osas me parem ei ennusta - olukord on liialt plahvatusohtlik. Eelmise aasta augustiga võrreldes on tarbijahinnaindeks Eestis 24,8% kõrgem, diisel 47% ja bensiin 30,5%, maagaas lausa 244,2%.

Teada on ka augusti Euroopa automüüginumbrid - üle 13 kuu on saavutatud uute sõiduautode müügi kasv, milleks on 4,4%. Siiski jääb u 650 000 uut registreeritud autot kõvasti alla pandeemiaeelsele müügile - seega tegu on siiski kasvuga madala võrdlusbaasi tõttu.

Eelmisel neljapäeval toimunud elektrisõidukite teemapäeval sai selgemaks ostutoetuseid puudutav – toetuste kogusumma on viimase toetusprogrammi 570 000 € asemel lausa 10 miljonit. Mida ja kuidas siis toetatakse?

Kuigi Eesti ja Läti kütusehinnavahe on suurenenud, ei ole veel täheldada suuremat kütuseturismi, mida paljud ennustasid. Mida aga oleks meil lätlastelt õppida, et kütusehinda alla tuua? Ühtlasi on kütuste hinnatõus üha enam inimesi ühistranspordi poole vaatama pannud – mida näitab statistika?

Augusti automüügis on mõned suured üllatused – eriti esikohale platseerunud automudel. Kaeme vahelduseks ka Venemaa automüügi poole, kus hõisatakse välja suuri kasvuprotsente – aga nagu kõigi Vene asjadega, on ka seal suur konks.

Alustame kahe üritusega, mis kohevarsti Eestis toimumas. Juttu tuleb ka kiiruse mõõtmisest ning uuest veebilehest liiklustalgud.ee, mis ei paista oma eesmärki täitvat. Kahtlustame, et pealekaebamistalgud probleemkohtades midagi paremaks ei muuda. Aga mis muudaks?

Räägime ka pisut Ameerika Ühendriikide initsiatiividest heitmete vähendamiseks – tihti jõuavad nende algatused edu korral meilegi. California osariigis ja New Yorgi linnas plaanitav on vägagi “piits või präänik” lähenemine – kuid kas ka töötav?

Seekord on põhjust teemaks võtta ka F1 – Audi ühineb tralliga mootoritarnijana, sosinad käivad ka Porsche kohta. Eelmise saate liitiumikaevandamise teema jätkuks aga räägime ka sellest, mis sai Tšiili uuest põhiseadusest.

Kütusest – posti otsas suhteliselt pikalt valitsenud stabiilsus on kõikuma löönud, diisel hüppas üles ja gaas alla. Miks?

USA-s võeti vastu kaks väga olulist otsust. Üks neist on inflatsiooni vähendamise eelnõu ehk IRA, mis sisaldab päris palju autotööstust puudutavat ning keskendub kohaliku majanduse turgutamisele. Samal ajal on California osariigis otsustatud, et 2035. aastast keelustatakse uued sisepõlemismootoriga autod.

See viibki meid nädala põhiteemani ehk meie soovitusteni poliitikutele – valimised on ju tulekul ja poliitikud häälte otsinguil! Räägime siis autoomanike perspektiivist. Kas ja kuidas võiks uute autode ostmist toetada? Milliste sõidukite ostmist peaks toetama? Mis sellest kasu oleks?