21. sajandi teine pool on kätte jõudnud. Vanemad inimesed mäletavad veel Berliini müüri langemist, ent juba on Euroopasse kerkinud uued müürid. Igal aastal tekib tosinkond uut riiki ja riigikest, mitte kõik neist ei jää püsima. Eestlane Ruudi, kes töötab ühes Krakówi restoranis kokana, värvatakse põrandaalusesse kulleriorganisatsiooni. Kulleritel tuleb piiridest hoolimata toimetada punktist A punkti B sõnum. Või saadetis. Vahel on saadetiseks inimene. Kui aga Ruudi operatsioonid järjest nurjuvad, süveneb temas kahtlus, et tegemist pole juhusega.

(Dave Hutchinson. Euroopa sügis. Loeb Priit Rand.)

Prantsuse pesu müügiga oma äriedule aluse pannud Nils-Kaspar Koppel on noorukieas läbi elanud seksuaalse vapustuse, mis jätab jälje kogu ta elule. Aasta-aastalt võtavad erutavad kujutlused tema üle järjest enam võimust ja tahtmine oma fantaasiaid ka reaalsuses kogeda muutub üha painavamaks. Ainus naine, keda ta siiralt armastab, kannab endas paraku veelgi valusamat saladust. Kas puhtad tunded suudavad minevikutaagast üle olla?

(Mart Kadastik. Eluaegne. Loeb Rando Tammik.)

Autobiograafiline romaan on lugu Poola päritolu poisist, kelle vanemad represseerib Nõukogude võim ja kes elab ühes Leningradi NKVD lastekodus. Ta pääseb õnnekombel blokaadiaja näljasurmast ning satub kaugele Siberisse, kus veedab kogu oma varase lapsepõlve. Pärast 9. maid 1945 otsustab poiss, et sõda on läbi ja tal on tarvis koju ema juurde jõuda. Teadmata õieti, kus ta kodulinn Piiter täpselt asub, põgeneb ta lastekodust ja rändab läbi kogu sõjajärgse Venemaa jõudes lõpuks Eestisse, kust ta viimaks koju saadetakse.

(Eduard Kotšergin. Trellidega ristitud. Loeb Priit Rand.)

Libby Day oli kõigest seitsmeaastane, kui tema tunnistuse põhjal ta viieteistaastane vend Ben süüdi mõisteti. Sellest peale on Libby sihitult aega surnuks löönud. Kui temaga võtavad ühendust inimesed, kes on veendunud, et tegelik süüdlane polegi Ben, hakkab Libby esitama endale küsimusi, mille peale ta pole varem julgenud mõelda. Ta mõistab, et tol päeval oli kõigil ta pereliikmetel midagi varjata. Paha paik on painav ja tume psühholoogiline romaan.

(Gillian Flynn. Paha Paik. Loeb Kristi Aule.)

Kui sul oleks üksainus võimalus muuta ajalugu... Kuhu sa läheksid? Mida sa teeksid? On 1914. aasta 1. juuni. Hugh Stanton, endine sõjaväelane ja kuulus seikleja on sõna otseses mõttes kõige üksildasem inimene maamuna peal. Mitte keegi, keda ta varem tundis ja armastas, pole veel sündinud. Võib-olla ei sünnigi kunagi. Stanton teab, et varsti algab suur ja kohutav sõda. Kollektiivne suitsiidne hullus, mis hävitab Euroopa tsivilisatsiooni ja toob alanud sajandil häda miljonitele. Stanton teab seda, sest tema jaoks on see sajand juba ajalooks saanud. Teda valitakse seda ajalugu muutma. Ta peab sõja ära hoidma. Sõja, mis algab ühest kuulist. Aga kas üks kuul suudab tõesti hävitada kogu sajandi? Ja kui suudab, kas üks teine kuul saab selle päästa?

(Ben Elton. Tagasi minevikku. Loeb Rando Tammik.)

Jossif Stalinist jutustava romaani aluseks on kirjanikule saadetud anonüümne päevikulaadne käsikiri, kus Koba ehk Jossif Stalini elulugu esitatakse ühe tema lähima kaasvõitleja suu läbi. Too kaaslane on olnud Stalini kõrval alates Stalini lapsepõlvest kuni suure juhi viimaste elupäevadeni. Edvard Radzinski on tuntud vene näitekirjanik, stsenarist ja biograaf. Tema teosed paistavad silma emotsionaalsuse ja poeetilisusega ning julgusega käsitleda ajalugu eelkõige haaravate ja vapustavate lugude varasalvena.

(Edvard Radzinsky. Koba Apokalüpsis. Loeb Priit Rand.)

Kõik pidi olema ajutine. See ei saanud jätkuda kaua. No aasta-paar veel. Kõige enam ehk viis aastat. Mõte sellest kiskus temas jälle lahti midagi, mis igapäevatoimetuste ja kohati ohtra joogikraamiga kinni oli kasvanud. See oli parandamatu haav. Kümme aastat. Kui ajutine see on? Lapsena tundub nagu igavik. See on lugu kolmest karmi, aga mitte alati õiglase elu hammaste vahele jäänud mehest, kellest igaühega on saatusel omad ettearvamatud plaanid.

(Hugo Vaher. Ajutine elu. Loeb Rando Tammik.)

Fred Jüssi kogumik Reisikirju võtab kokku loodusmehe rännud: nii Eestis, Leedus kui ka Lapimaal, Siberis, Fääri saartel, Läänemere saartel, samuti lihtsalt mõtterännud inimloomuse radadel.

(Fred Jüssi. Reisikirju. Loeb Rando Tammik.)

Kui Mae Holland võetakse tööle Ringi, maailma kõige võimsamasse internetikompaniisse, ei suuda ta oma õnne õieti uskuda – see on tema võimalus. Võimalus pääseda kodulinna nüristavast töökohast ja tundest, et temalt oodati midagi palju rohkemat. Olgu pealegi, et elu väljaspool oma töötajate kõigi vajadustega arvestavat kompaniid hakkab muutuma üha kaugemaks ja illusoorsemaks, olgu pealegi, et mõned vestlused ja juhtumid on tekitanud temas ärevust. Olgu pealegi, et üha vähemaks jääb seda, mida ta saab nimetada privaatseks.

(Dave Eggersi põnevusromaan. Ring. Loeb Kristi Aule.)

Rännak algab pealinnast Washingtonist riigi tähtsaimast hoonest Kapitooliumist. Külastame Valget Maja, New Yorgis saame teada kuidas kerkisid Manhattanile pilvelõhkujad, jõudis Vabaduse saarele Vabadussammas ja millal ehitati uhke Brooklyni sild. Saame teada kuidas kerkis Nevada tolmusesse kõrbelinna Las Vegasesse esimene hiilgav kasiinohotell ja rännates lõunasse külastame Elvise kodu Gracelandis.

(Helgi Erilaid. Aja jälg kivis. Ameerika Ühendriigid. Loeb Priit Rand.)