Will Selfi ilukirjandusdebüüt. Nendest lugudest avastame muu hulgas üliinimlikult igava indiaanihõimu, raviasutuse 9. osakonna hirmuäratava ja peibutava saladuse ning saame teada, miks on õige arvata, et Londonis on palju surnud inimesi ja nii mõnigi surnud äri.

(Will Self. Hullumeelsuse hulgateooria.)

Kui Pariisi kõnniteedele hakkavad öösiti ilmuma kummalised sinise kriidiga tõmmatud ringid, mille sees juhuslik tänavapraht, siis on komissar Adamsberg ainuke, kes kardab kõige hullemat. Ühel päeval see juhtubki ? keset ringi on läbilõigatud kõriga naine. Nagu arvata on, ei jää ta ainukeseks ohvriks. Fred Vargas on Prantsuse arheoloogi ja ajaloolase Frédérique Audoin-Rouzeau pseudonüüm. Ta on tuntust kogunud oma kaasahaaravate kriminaalromaanidega ja võitnud kolmel korral nende eest maineka Daggeri auhinna.

(Fred Vargas’i kriminaalromaan. Kriidiringimees. Loeb Priit Rand.)

Briti kirjaniku Angela Carteri Verise kambri ilmumine 1979. aastal kujunes murrangulise tähtsusega sündmuseks ja on jätnud oma jälje kogu tänapäeva kirjandusele. Mitte ükski kirjanik ei olnud enne teda sellise julguse ja jultumusega vanadele armsaks saanud muinasjuttudele lähenenud, et neis peidus olevad tabuteemad päevavalgele tuua. Lopsaka stiili ja pahelise huumoriga jutustab Carter ümber tuntud lapsepõlvemuinasjutud, mille passiivsetest kangelannadest saavad naised, kes otsustavad ise oma saatuse üle.

(Angela Carter. Verine kamber. Loeb Rando Tammik.)

Külmal maihommikul leitakse oma Stockholmi eeslinnas asuvast villast teadvusetu riskikapitalist ja endine Riigipäeva liige Ingemar Lerberg, keda on kõvasti piinatud. Tema naine on jäljetult kadunud. Õhtulehe reporter Annika Bengtzon saab ülesandeks juhtumist lugu kirjutada ja jõuka eeslinna klantsi pealispinna alt hakkab üha selgemalt välja paistma midagi väga musta ja võltsi. Raamat on kaasahaarav põnevik moodsa aja kärgperekondadest, meeleolukas sissevaade ajalehetoimetuse töösse ja pilguheit sellele, kuidas nüüdisaegsed sotsiaalsed suhted ja meediavõim meie elu mõjutavad.

(Liza Marklund. Õnnelik tänav. Loeb Kristi Aule.)

Jelena Skulskaja Marmorluik jõudis Vene Bookeri shortlist'i, sai Peterburi ajakirja Zvezda kirjandusauhinna ja Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali auhinna. Autor jutustab oma sõjajärgsest lapsepõlvest, keerulistest, isegi piinarikastest peresuhetest, kooliaastatest, noorusest; näitab kummastavast ja süngest vaatenurgast Tartu Ülikooli, esitab ootamatu portree Juri Lotmanist, räägib sõprusest Juhan Viidingu, Sergei Dovlatovi ja paljude teistega.

(Jelena Skulskaja. Marmorluik. Loeb Kristi Aule.)

Hiljuti pensionile jäänud Harold Fry saab ootamatult hüvastijätukirja vanalt sõbrannalt Queenie Hennessylt, kes on raskelt haige. Harold läheb korraks õue, et naisele mõeldud vastus posti panna, ent mõtleb käigupealt ümber ja otsustab sõnumi isiklikult 600 miili kaugusele kohale viia. Ta usub, et seni kuni ta kõnnib, püsib Queenie elus. Nii asub Harold ilma matkasaabaste, vihmavarju, kaardi ja mobiiltelefonita uskumatule palverännakule läbi Inglismaa.

(Rachel Joyce. Harold Fry uskumatu palverännak. Loeb Priit Rand.)

Finlandia auhinnale kandideerinud, Soome viimaste aastate üheks kõige märkimisväärsemaks proosadebüüdiks peetav Nelja tee rist vaatleb ühe Põhja-Soomes elava perekonna saatust 20. sajandi murrangutes ja muutustes. Lugeja silme ette kerkib karm maastik, millel ei kasva suurt muud peale okaspuude ja konservatiivse eluhoiaku. Kinnunen oskab kirjeldada taolises keskkonnas elavate inimeste sotsiaalseid ja psühholoogilisi pingeid, kus sooviga jääda truuks oma sisemisele häälele kaasnevad peaaegu ületamatud raskused seda häält kuuldavaks teha ja teistega jagada.

(Tommi Kinnunen. Nelja tee rist. Loeb Kristi Aule.)

See toob meieni kõigi maailmajagude põnevad muinaslood aegade hämarusest kuni tänapäevani. Selles kuldraamatus on muinasjutte, muistendeid ja legende Aafrikast, Aasiast, Austraaliast, Ameerikast ning Euroopast. Neis lugudes avaneb meile maailma eri rahvaste värvikas ja fantaasiarikas mõttemaailm, mis on küll paljuski sarnane meie omaga, kuid samas ka mitmeti erinev. Raamat pakub oma kultuurikirevusega tõelise lugemiselamise nii väikestele kui ka suurtele ja avardab meie kõigi silmaringi.

(Maailma rahvaste muinasjuttude kuldraamat.)

Inglismaal Vene emigrantide lapsena sündinud Peter Pomerantsev läks 2000. aastate alguses Venemaale, sest London näis nii mõõdetud ja Ameerika näis nii enesega rahulolev. Tõelised venelased näisid tõeliselt elavat, neist õhkus tunnet, et kõik on võimalik. Ajakirjaniku ja teleprodutsendina töötades otsib ta vastuseid sellele, millest keegi aru ei saa, ning nendib, et etendus on sõna, mis iseloomustab kõige paremini Moskvat ja kogu Venemaad. Peter Pomerantsev on üks Putini Venemaa paremaid kirjeldajaid, ta räägib maast, mis on illusioonide ja glamuuri lummuses, kuid mis sisemuses on moraalilage ja ohtlik.

(Peter Pomerantsev. Tõde ei olemas ja kõik on võimalik. Loeb Rando Tammik.)

On 1943. aasta detsember. Teise maailmasõja lõpp ei ole enam kaugel. Saksamaa elvastusminister ja Hitleri peaarhitekt Albert Speer saabub väikese kaaskonnaga Soome Lapimaale. Speeri vaevab hingehäda. Ta on olnud varem Hitleri soosik, aga nüüd on side ühreriga katkenud. Reis talvisel Lapimaal on ränk ja sõja tõelisus avab paljude silmad. Speer teeb aga esimesed sammud omaenda süngesse sisemaailma.

(Heidi Köngäs. Dora, Dora. Loeb Rando Tammik.)