Inimkonna vaenlased on tuntud Soome klassiku Mika Waltari suurtest ajaloolistest romaanidest viimane, mis ilmus tema eluajal. Raamatu peategelane on Minutus Lausus Manilianus. Noor ja tulipäine, himustab ta rikkust, suhteid ja kõrget positsiooni, kuid peab maksma selle eest väga kõrget hinda. Romaan kirjeldab aega 1. sajandi keskpaiku pKr. Niisiis Rooma riigi murrangulisi aastaid. Waltari ongi põiminud teksti rohkesti tõestisündinut, raamatu lehekülgedel elavad ja hingavad ajaloost teada tegelased, teiste seas keiser Nero.

(Mika Waltari. Inimkonna vaenlased. Loeb Rando Tammik.)

Inimkond jaguneb koera- ja kassirahvaks. Kes see kassi kallistab, selle õue õnnistab, ütleb eesti vanasõna. Kui palju teavad meie kassiinimesed oma lemmikuid käsitlevatest tekstidest? See raamat pakub kassilikult omapäise valiku häid lugusid. Kassi kordumatut isiksust on jäädvustanud hulk kuulsaid kirjanikke. Kassiklassika on tervikuks sidunud Loone Ots. Väärt värvipiltide üks autor on Eesti parimaid loomakunstnikke Reet Rea-Smyth.

(Loone Ots. Kalli Kassi klassika. Loeb Rando Tammik.)

Danny Roth on Bordeaux’ parimate ch?teau’de parimatest aastakäiguveinidest koosneva kollektsiooni uhkeldav omanik. Ta kutsub ajakirjaniku endast ja oma veinikeldrist artiklit kirjutama. Varsti pärast seda vehib keegi veinid vilunult sisse ning Dannyle jäävad tühjad keldririiulid ja hing täis kaotusvalu... Danny kindlustusfirma kutsel astub lavale Sam Levitt, endine jurist, veiniasjatundja ja ekspert meisterlike kuritegude alal. Veiniröövis põimub geniaalne kuritegu Prantsusmaa gastronoomiliste ahvatlustega.

(Peter Mayle. Veinirööv. Loeb Rando Tammik.)

14. juuli 1099. Ristisõdijad piiravad Jeruusalemma, linn on langemas. Linnarahvas, rahumeelselt kõrvuti elavad kristlased, juudid ja moslemid, kes valmistuvad võitluseks ülekaaluka vaenlase vastu, tulevad kokku linnaväljakule, et kuulata kummalist kreeklast, keda hüütakse Koptiks. Suure lahingu eelõhtul ootavad mehed ja naised küllap juhatust selle kohta, kuidas vaenlasele vastu panna. Kopt aga kõneleb neile Elust ja inimese kohast siin ilmas, nõrkusest ja tugevusest, armastusest ja sõprusest, truudusest ja valikutest.

(Paulo Coelho. Accra käsikiri. Loeb Rando Tammik.)

See varalahkunud tšiili nüüdiskirjaniku üks kolmest peateosest ilmus 1998. aastal. Ebalineaarse süžeega romaani kesksed teemad on muu hulgas põrandaalune kirjandus, luulekunst kui selline ja kadunud poetessi otsingud. Metsikud detektiivid, luuletajad ja elukunstnikud Arturo Belano ja Ulises Lima asuvad teele saladusliku luuletajanna Ces?rea Tinajero otsingutele. Eksirännakud ja nende järelmõjud kestavad kakskümmend aastat ja kulgevad läbi mitme maailmajao.

(Roberto Bola?o. Ajavaim. Metsikud detektiivid. Loeb Rando Tammik.)

Cissie Brody kasvab üles talutöölise peres, kus igapäevaelu tähendab pidevat heitlust ellujäämise nimel. Siis aga jätab Inglismaad laastav palavikulaine napilt viieteistkümneaastase tüdruku koos üheksa noorema õe-vennaga vanemateta. Nad tõstetakse rendimajakesest välja lageda taeva alla, peaaegu pennita hinge taga.See jõuline romaan, mille tegevus toimub Victoria-aegses karmis, klassideks jagunenud ühiskonnas, kujutab noort naist, kellel tänu oma arukusele ja otsusekindlusele õnnestub pääseda saatusest, mille sündimine alamklassi talle on määranud, ning saavutada jõukus, austus ja õnn.

(Catherine Cookson. Eluase. Loeb Kristi Aule.)

32. kaliibriline püstol ei lahenda probleemi ilma Perry Masoni abita, kui selle on püstitanud komplekt liiga vaguratest õekestest, müüdavatest aktsiatest ja armunud leitnant Traggist.

(Erle Stanley Gardner. Passiivse osaniku juhtm. Loeb Andres Ots.)

1. oktoobril saanuks Viljar Loor kuuekümneseks. Kõikide sporditiitlitega Loor jõudis pallurina kui mitte päris täiuseni, siis täiusele küllap lähemale, kui on jõudnud ükski eesti soost pallur. Spordikõrvases ja -järgses elus Looril nii hästi ei läinud. Karile jooksid esimene ja teine pikk kooselu, täit hingerahu ei toonud kolmaski. Töös, kui võrkpalluri amet kõrvale jätta, Loor end ei leidnud. Ometi, ta oli lummav natuur, härrasmees, kes ka tütre küllatulekuks viigipüksid jalga ja valge särgi selga tõmbas.

(Gunnar Press. Härra sportlane Viljar Loor. Loevad Rando Tammik ja Kristi Aule.)

Iga suurlinna juures on rikaste eeslinn. Los Angeleses on see Beverly Hills, Londonis Ascot, Pariisis Neuilly-sur-Seine jne. Moskva lähistel kannab selline miljonäride looduskaitseala nime Rubljovka. Kuristik sealsete majaomanike ning lihtsate inimeste vahel pole mitte üksnes varanduslik, vaid ka kultuuriline. Rikkad ja vaesed Venemaal – need on kaks eri rahvast, kellel on oma kultuur ja isegi oma religioon. Kui vene lihtinimesel on juhust sattuda Rubljovka restorani, ei saa ta aga suuremast osast menüüst arugi. Mis on kammeljas? Mis on ceviche? Trühvel – kas see on tõesti seen, mitte kompvek? Aga me ei tea isegi, mis inimesed nad on. Mida nad söövad-joovad, millesse usuvad, mille poole püüdlevad, mida kardavad ja millele loodavad… Ja kurat võtaks – kust neil nii palju raha on?

(Valeri Panjuškin Rubljovka. Suure mängu käsiraamat. Vene rikaste uskumatu elu. Loeb Rando Tammik.)

Möödunud sügisel Kanal 2-s linastunud müstilise telesarja Süvahavva stsenarist Indrek Hargla kirjutas selle põhjal etnopõneviku, kus sündmuste ja erinevate tegelaste taust seletatakse põhjalikumalt lahti. Romaan süveneb Süvahavva talu mõistatusse ja ajaloosse ning seal saavad vastuse mitmed küsimused. Kes oli päris Vaigutaja? Mis juhtus Süvahavval 1944. aastal? Millest sai alguse Süvahavva fenomen? Nagu ikka Indrek Hargla puhul on tegemist väga kaasahaarava, põneva ja suurepäraselt kirjutatud romaaniga.

(Indrek Hargla. Süvahavva: esimene suvi. Loeb Kristi Aule.)