Jukuraadio

401. Juku Raadio saade rändab nii ajas kui ruumis Amuuri jõele. Köögilauas on selleks puhuks etnoloog Indrek Jääts. 1855. aastal tegi Kuressaarest pärit baltisakslane Richard Otto Maack esimese teadusekspeditsiooni kaugitta, mööda Amuuri jõge kuni ookeanini. Jääts on seda ekspeditsiooni omakorda uurinud ning avaldas oma tööna suurepärase raamatu “Maack Amuuril”. Niisiis, selles köögilauas kohtume me 19. sajandi Siberiga, toonaste pärismaalastega, nende kultuuriga ja tõekspidamistega, igapäevaelust rääkimata. Aga ka Vene-Hiina konfliktidega. Ning mis põhiline – me sukeldume tänasest paljupalju aeglasemasse elustiili, kus palju siin maailmas oli veel tõeliselt uus. Tule huvitavale raadiorännakule!

401. Juku Raadio saade rändab nii ajas kui ruumis Amuuri jõele. Köögilauas on selleks puhuks etnoloog Indrek Jääts. 1855. aastal tegi Kuressaarest pärit baltisakslane Richard Otto Maack esimese teadusekspeditsiooni kaugitta, mööda Amuuri jõge kuni ookeanini. Jääts on seda ekspeditsiooni omakorda uurinud ning avaldas oma tööna suurepärase raamatu “Maack Amuuril”. Niisiis, selles köögilauas kohtume me 19. sajandi Siberiga, toonaste pärismaalastega, nende kultuuriga ja tõekspidamistega, igapäevaelust rääkimata. Aga ka Vene-Hiina konfliktidega. Ning mis põhiline – me sukeldume tänasest paljupalju aeglasemasse elustiili, kus palju siin maailmas oli veel tõeliselt uus. Tule huvitavale raadiorännakule!

400. Jukuraadio köögilaud on loomulikult juubeliköögilaud. Ja seetõttu räägime me pidulikest asjadest, eriti aga pidulike mundrite ajaloost. Munder, mida me seostame enamasti sõjaväega, on tegelikult sotsiaalse keele kandja. Me teame mundri järgi paugupealt, kui kõva mees on see, kes selle selga on ajanud. Aga muidugi ei käi munder ega vormiriietus vaid sõjaväega kaasas, vaid on hiilinud kõikjale. Mundrite märgisüsteemist pajatab köögilauas moekunstnik Kalle Aasamäe. Läbi väikeste lugude, sõnapiltide, ajaloosündmuste, päevikute ja mälestuste ehitame me üles mundrisse topitud maailma. Ja teeme seda juubelipidustuste vaimus!

400. Jukuraadio köögilaud on loomulikult juubeliköögilaud. Ja seetõttu räägime me pidulikest asjadest, eriti aga pidulike mundrite ajaloost. Munder, mida me seostame enamasti sõjaväega, on tegelikult sotsiaalse keele kandja. Me teame mundri järgi paugupealt, kui kõva mees on see, kes selle selga on ajanud. Aga muidugi ei käi munder ega vormiriietus vaid sõjaväega kaasas, vaid on hiilinud kõikjale. Mundrite märgisüsteemist pajatab köögilauas moekunstnik Kalle Aasamäe. Läbi väikeste lugude, sõnapiltide, ajaloosündmuste, päevikute ja mälestuste ehitame me üles mundrisse topitud maailma. Ja teeme seda juubelipidustuste vaimus!

399. Jukuraadio mõtestab lahti Vene deržava olemuse (2. osa). Köögilauas on taas ajaloolane Jüri Kotšinev. Sukeldume väikestesse lugudesse, mis selgitavad Venemaa valitsus- ja riiklussüsteemi iseloomujooni läbi aegade. Siit saame teada, miks pigistab “tsaar" algul oma rahvast ning miks käsitletakse absoluutse vaenulikkusega kõike läänelikku või “mitte oma”. Ning lõpuks ka – miks on Vene impeeriumi valitseva klanni pime soov iga hinna eest naabrid endale allutada.

399. Jukuraadio mõtestab lahti Vene deržava olemuse (2. osa). Köögilauas on taas ajaloolane Jüri Kotšinev. Sukeldume väikestesse lugudesse, mis selgitavad Venemaa valitsus- ja riiklussüsteemi iseloomujooni läbi aegade. Siit saame teada, miks pigistab “tsaar" algul oma rahvast ning miks käsitletakse absoluutse vaenulikkusega kõike läänelikku või “mitte oma”. Ning lõpuks ka – miks on Vene impeeriumi valitseva klanni pime soov iga hinna eest naabrid endale allutada.

398. Jukuraadio mõtestab lahti Vene deržava olemust (1. osa). Köögilauda on kogunenud ajaloolane Jüri Kotšinev, 4. põlvkonna vene emigrant, kellelt tema enda sõnul on röövitud kodumaa. Uurime põhilisi jõujooni, mis sunnivad vene valitsejaid rahvast kui sidrunit pigistama ning naabritest üle sõitma. Samade tsaaride ritta kuulub loomulikultka Putin.

398. Jukuraadio mõtestab lahti Vene deržava olemust (1. osa). Köögilauda on kogunenud ajaloolane Jüri Kotšinev, 4. põlvkonna vene emigrant, kellelt tema enda sõnul on röövitud kodumaa. Uurime põhilisi jõujooni, mis sunnivad vene valitsejaid rahvast kui sidrunit pigistama ning naabritest üle sõitma. Samade tsaaride ritta kuulub loomulikultka Putin.

Juku Raadio 397. saate köögilaud kandub Konstantin Pätsi aega. Tarmo Vahteri abiga vaatame, kuidas Eestis demokraatia kukutanud Päts ka palju pehmematel aladel kõvasti möllas. Eelkõige pidas ta vajalikuks kogu rahvas ümber vormida. Temast ei jäänud puutumata ilmselt ükski eluvaldkond riigis – sekeldada, kureerida, nõustada, käskida, näpuga näidata ning targutada jõudis ta kõikjal. Arvates ise, et ta on eesti rahva isa (lapsukest ei tohi ula peale lasta), doktor (eesti rahvas on haige), ehitaja (rääkis, kuidas värvida maju, aga katus peab punane olema, kuna talle kui riigivanemale meeldib nii). Muidugi oli ta eelkõige õpetaja, kes näitas eeskuju kõigile endast väiksematele pedagoogidele ning kasvatajatele. Pätsi enda sõnad (1935): “Teie kätte, koolijuhatajad, kooliõpetajad, on meie kõige suurem vara usaldatud – pehme mass, mida teie peate vormima ja millest vaba eestlase kasvatama”. Juttu tuleb pätsluse igapäevavormidest, räägime noorteorganisatsioonidest, kodukaunistamisest, “naised kööki” kampaaniatest jpm. Taustaks olgu soovitatud Tarmo Vahteri raamat “Võitlus tuleviku pärast. Pätsi aja rääkimata lood 1933-36”.