Jukuraadio

Juku Raadio 392. köögilaud on pühendatud vaimudele, paharettidele, tontidele ja kummitustele. Ja mitte Eesti, vaid vanahiina omadele. Külas on Katja Koort, kes tõlkis hiina keelest just Gon Bao 4. sajandi raamatu “Vaimude otsija kirjad”. „Vaimude otsija kirjades“sisalduvad jumalike olendite ja surematute hagiograafiad, lood endelistest unenägudest ja surematute imetegudest, ülestähendused looduslikest anomaaliatest, legendid ajaloolistest isikutest ja sündmustest, pajatused inimese kokkupuudetest vaimudega ning libaloomade ja muude paharettide koeruste kirjeldused. Kuigi meie ajal on kombeks arvata neid lugusi fantaasiakirjanduse valdkonda, ei pidanud Gan Bao ise neid väljamõeldiseks, mistõttu märkis sissejuhatavas osas oma teose eesmärgiks “teha ühtlasi piisaval määral selgeks, et vaimude kulg ei ole pettus”.

Juku Raadio 391. saade presenteerib köögilaua taga Aet Kukke ja Vootele Hansenit, kes omakorda presenteerivad Inimõiguste Instituuti. Äsja sai valmis väga vinge uuring, millesse süvenedes õpime paljutki: mida eestlane inimõiguseks peab, kui paljud usuvad, et nende inimõigusi rikutakse (ja kuidas seda tehakse) ning palju muud. Täitsa lahe kaart, mis iseloomustab meie armsa rahva psüühhet. Nii et mõneti ootamatuid asju tuleb siin köögilauas ette!

Juku Raadio 391. saade presenteerib köögilaua taga Aet Kukke ja Vootele Hansenit, kes omakorda presenteerivad Inimõiguste Instituuti. Äsja sai valmis väga vinge uuring, millesse süvenedes õpime paljutki: mida eestlane inimõiguseks peab, kui paljud usuvad, et nende inimõigusi rikutakse (ja kuidas seda tehakse) ning palju muud. Täitsa lahe kaart, mis iseloomustab meie armsa rahva psüühhet. Nii et mõneti ootamatuid asju tuleb siin köögilauas ette!

JUKU Raadio 390. saatesse on kogunenud Urmas Dresen ja Sander Jürisson Meremuuseumist. Seekord viskame kõrva peale maailma ilmselt kõige ohvriterohkemale merelahingule, Juminda miinilahingule, mille ohvrite arv oli kindlasti 15.000 inimest. Lahing toimus 1941. aasta augustis, mille käigus Saksa vägede piiramisrõngasse sattunud Punaarmee evakueeruvad Balti laevastiku üksused sattusid soomlaste ja sakslaste paigaldatud miinitõketele ning langesid ühtlasi pommi- ja torpeedorünnakute alla. Enam kui 200 laevast uputati umbes 60. Nõukogude laevadega üritasid Leningradi pääseda kohalikud kommunistid, paraku aga topiti alustele ka tuhandeid noori mobiliseeritud eesti poisse. Traagilisest lahingust ujusid välja vähesed, nende seas näiteks Georg Ots, kes oligi kõva ujuja. Lahingust on Meremuuseumi Lennusadamas ka mõjuv näitus.

JUKU Raadio 390. saatesse on kogunenud Urmas Dresen ja Sander Jürisson Meremuuseumist. Seekord viskame kõrva peale maailma ilmselt kõige ohvriterohkemale merelahingule, Juminda miinilahingule, mille ohvrite arv oli kindlasti 15.000 inimest. Lahing toimus 1941. aasta augustis, mille käigus Saksa vägede piiramisrõngasse sattunud Punaarmee evakueeruvad Balti laevastiku üksused sattusid soomlaste ja sakslaste paigaldatud miinitõketele ning langesid ühtlasi pommi- ja torpeedorünnakute alla. Enam kui 200 laevast uputati umbes 60. Nõukogude laevadega üritasid Leningradi pääseda kohalikud kommunistid, paraku aga topiti alustele ka tuhandeid noori mobiliseeritud eesti poisse. Traagilisest lahingust ujusid välja vähesed, nende seas näiteks Georg Ots, kes oligi kõva ujuja. Lahingust on Meremuuseumi Lennusadamas ka mõjuv näitus.

Juku Raadio 389. saade räägib neist õpetajatest, keda inimene oma elus hiljem kunagi ei unusta. Köögilauda on kogunenud krutskiga ägedad õpetajad ning paljude poolt armastatud hääled eetris ja kõikjal mujal: David Vseviov ning Anu Lamp. David andis välja "Onu Moritza sõnastiku", mille ta leidis ema keldrist ja kus nimetatud onu jagab igasuguseid juhendsõnu noorele Davidile edaspidiseks eluks, kutsusime Davidi onu Moritzast rääkima. Ja Anu väheke sõnastikku ette lugema ja samuti pajatama, sest kõigil meil on kusagil oma onu Moritz! See on üks sümpaatne kogunemine.

Juku Raadio 389. saade räägib neist õpetajatest, keda inimene oma elus hiljem kunagi ei unusta. Köögilauda on kogunenud krutskiga ägedad õpetajad ning paljude poolt armastatud hääled eetris ja kõikjal mujal: David Vseviov ning Anu Lamp. David andis välja "Onu Moritza sõnastiku", mille ta leidis ema keldrist ja kus nimetatud onu jagab igasuguseid juhendsõnu noorele Davidile edaspidiseks eluks, kutsusime Davidi onu Moritzast rääkima. Ja Anu väheke sõnastikku ette lugema ja samuti pajatama, sest kõigil meil on kusagil oma onu Moritz! See on üks sümpaatne kogunemine.

Juku Raadio 387. saade jätkab köögilaua teist osa teemal “nõukogude miilits”. Köögilauda on kogunenud kõikide miilitsakoolide vilistlane Andres Anvelt. Andres tutvustab miilitsakoolide, miilitsatöö ja miilitsafolkloori kummalisi sügavusi. Ei saa ümber ka miilitsaanekdootidest, miilitsate suhetest kuritegevusega ning ajastust, mil miilits kehastas endast maailma maailmas. Just sellesse maailma teeme viisata ekskursiooni.

Juku Raadio 387. saade jätkab köögilaua teist osa teemal “nõukogude miilits”. Köögilauda on kogunenud kõikide miilitsakoolide vilistlane Andres Anvelt. Andres tutvustab miilitsakoolide, miilitsatöö ja miilitsafolkloori kummalisi sügavusi. Ei saa ümber ka miilitsaanekdootidest, miilitsate suhetest kuritegevusega ning ajastust, mil miilits kehastas endast maailma maailmas. Just sellesse maailma teeme viisata ekskursiooni.

Juku Raadio 386. saade kutsub endale ise miilitsa. Miilits (vene keeles милиция) oli korrakaitseorganite nimetus NSV Liidus ja mitmes endises Varssavi pakti riigis. Vaadates organisatsiooni asutamispäeva – 10. november 1917 – taipab igaüks, et miilits ning oktoobrirevolutsioon kuuluvad kokku nagu Lenin ja Krupskaja. Miilits asutati juba 1917 veebruaris, ent taasasutati paar päeva pärast võimu ülevõtmist punaste poolt, 10. novembril (28. oktoober vana kalendri järgi) 1917 – ametliku nimega Tööliste ja Talupoegade Miilits. Selles saates vaatame miilitsale näkku, uurime organisatsiooni ajalugu, näeme, kuidas miilitsad on täitnud kinnises režiimis folkloristide rolli, kulgeme läbi anarhia korra poole ja saame teada, miks on miilitsal ainult üks ajukurd. Ja jõuame ka Eesti lüüriliste miilitsate juurde.