Jukuraadio

Juku Raadio 397. saate köögilaud kandub Konstantin Pätsi aega. Tarmo Vahteri abiga vaatame, kuidas Eestis demokraatia kukutanud Päts ka palju pehmematel aladel kõvasti möllas. Eelkõige pidas ta vajalikuks kogu rahvas ümber vormida. Temast ei jäänud puutumata ilmselt ükski eluvaldkond riigis – sekeldada, kureerida, nõustada, käskida, näpuga näidata ning targutada jõudis ta kõikjal. Arvates ise, et ta on eesti rahva isa (lapsukest ei tohi ula peale lasta), doktor (eesti rahvas on haige), ehitaja (rääkis, kuidas värvida maju, aga katus peab punane olema, kuna talle kui riigivanemale meeldib nii). Muidugi oli ta eelkõige õpetaja, kes näitas eeskuju kõigile endast väiksematele pedagoogidele ning kasvatajatele. Pätsi enda sõnad (1935): “Teie kätte, koolijuhatajad, kooliõpetajad, on meie kõige suurem vara usaldatud – pehme mass, mida teie peate vormima ja millest vaba eestlase kasvatama”. Juttu tuleb pätsluse igapäevavormidest, räägime noorteorganisatsioonidest, kodukaunistamisest, “naised kööki” kampaaniatest jpm. Taustaks olgu soovitatud Tarmo Vahteri raamat “Võitlus tuleviku pärast. Pätsi aja rääkimata lood 1933-36”.

396. Jukuraadio köögilaud sõidab viikingipaadiga, kuhu on kogunenud ajakirjanik Erki Varma, Viikingiküla peremees Steve Hindrekson ning muinaspõhja keele tõlkija Askur Alas, kes eestindas äsja viikingipealik Ragnari saaga, mis kõigile põhjala huvilistele poodidest kättesaadav. Viikingibloki teises osas uurivad laudkondlased, kuidas viikingikultuur popkultuuri on imbunud: räägime lauamängudest, rollimängudest, arvutimängudest, sarvedega kiivritest, muusikast, filmidest, teleseriaalidest ja juba klassikaks saanud nähtustest, kus viikingimaailmast eeskuju on võetud. Olgu selleks kasvõi kõik “Sõrmuste isandaga” seonduv. Isegi inglise kirjamehed on kujutanud end sageli viikingite järeltulijatena, viidates põlvnemisele anglidest, saksidest ja normannidest. Legend Ragnarist lõi nii tugevalt õitsema, et genealoogid ajasid kuninganna Victoria suguvõsaliini Ragnarini välja.

396. Jukuraadio köögilaud sõidab viikingipaadiga, kuhu on kogunenud ajakirjanik Erki Varma, Viikingiküla peremees Steve Hindrekson ning muinaspõhja keele tõlkija Askur Alas, kes eestindas äsja viikingipealik Ragnari saaga, mis kõigile põhjala huvilistele poodidest kättesaadav. Viikingibloki teises osas uurivad laudkondlased, kuidas viikingikultuur popkultuuri on imbunud: räägime lauamängudest, rollimängudest, arvutimängudest, sarvedega kiivritest, muusikast, filmidest, teleseriaalidest ja juba klassikaks saanud nähtustest, kus viikingimaailmast eeskuju on võetud. Olgu selleks kasvõi kõik “Sõrmuste isandaga” seonduv. Isegi inglise kirjamehed on kujutanud end sageli viikingite järeltulijatena, viidates põlvnemisele anglidest, saksidest ja normannidest. Legend Ragnarist lõi nii tugevalt õitsema, et genealoogid ajasid kuninganna Victoria suguvõsaliini Ragnarini välja.

395. Jukuraadio köögilaud sõidab viikingipaadiga rohkem kui 1000 aastat tagasi. Paati on kogunenud muinaspõhja keele tõlkija Askur Alas, kelle näppude alt ilmus just legendaarse viikingipealiku Ragnari tegemisi käsitlev teos. Viikingid on viimaste aastate kuum kaup, selle teemaga flirditakse nii muusikas, kirjanduses kui ka teleseriaalides. Kui paluda nimetada mõni kuulus viikingikuningas, tulebki tihti vastuseks populaarse telesarja “Viikingid” peakangelane Ragnarr. Näiteks vallutas Ragnarr Pariisi 845. aasta 29. märtsil, ühel tähtsamal kristlikul pühal ‒ ülestõusmispühal, mis peaaegu kindlasti oli sihilikult valitud aeg, kui kristlased olid kirikutes. Karl II nõustus Ragnarile maksma lahkumise eest 7000 naela hõbedat (ca 3,2 tonni). Saates pajatame viikingisõdadest, suulisest pärimusest ning reaalsest ajaloost. Ingliskeelses maailmas algas Ragnari-hullus pärast seda, kui Thomas Percy avaldas 1758. aastal „Five Pieces of Runic Poetry“, millest üks oli Krákumál ehk Ragnari surmalaul. Järgnes „põhjamaise“ ja „gooti“ atmosfääri esilekerkimine luules ja muusikas ning kangelasliku surma igatsuse idealiseerimine. Kujutasid ju ka inglise kirjamehed end sageli viikingite järeltulijatena, viidates põlvnemisele anglidest, saksidest ja normannidest. Legend Ragnarist lõi nii tugevalt õitsema, et genealoogid ajasid kuninganna Victoria suguvõsaliini Ragnarini välja.

395. Jukuraadio köögilaud sõidab viikingipaadiga rohkem kui 1000 aastat tagasi. Paati on kogunenud muinaspõhja keele tõlkija Askur Alas, kelle näppude alt ilmus just legendaarse viikingipealiku Ragnari tegemisi käsitlev teos. Viikingid on viimaste aastate kuum kaup, selle teemaga flirditakse nii muusikas, kirjanduses kui ka teleseriaalides. Kui paluda nimetada mõni kuulus viikingikuningas, tulebki tihti vastuseks populaarse telesarja “Viikingid” peakangelane Ragnarr. Näiteks vallutas Ragnarr Pariisi 845. aasta 29. märtsil, ühel tähtsamal kristlikul pühal ‒ ülestõusmispühal, mis peaaegu kindlasti oli sihilikult valitud aeg, kui kristlased olid kirikutes. Karl II nõustus Ragnarile maksma lahkumise eest 7000 naela hõbedat (ca 3,2 tonni). Saates pajatame viikingisõdadest, suulisest pärimusest ning reaalsest ajaloost. Ingliskeelses maailmas algas Ragnari-hullus pärast seda, kui Thomas Percy avaldas 1758. aastal „Five Pieces of Runic Poetry“, millest üks oli Krákumál ehk Ragnari surmalaul. Järgnes „põhjamaise“ ja „gooti“ atmosfääri esilekerkimine luules ja muusikas ning kangelasliku surma igatsuse idealiseerimine. Kujutasid ju ka inglise kirjamehed end sageli viikingite järeltulijatena, viidates põlvnemisele anglidest, saksidest ja normannidest. Legend Ragnarist lõi nii tugevalt õitsema, et genealoogid ajasid kuninganna Victoria suguvõsaliini Ragnarini välja.

Jukuraadio 394. köögilauda on kogunenud kirjastuse Varrak peatoimetaja ja tõlkija Krista Kaer. Teeme ekskursiooni aastal 2021 Eestis enimmüüdud raamatute edetabelisse. Raamatute edetabel on rahva psüühe, just selle kaudu saame teada, kes me oleme – kuna sa oled, mida sa loed. Võrdleme 2021. aastal müüdud raamatute esimest 100 eelmiste aastate omadega. Ja esisajasse pääsemine on vinge asi, kui mõelda, et Eestis ilmub umbes 3500 eri raamatunimetust aastas. Vihjeks nii palju, et ilukirjanduse müük on tõusuteel, nõidade osakaal langenud, Igor Mang võib puuõõnde koguda isegi kõik neitsid, aga püsib ikka tabelis. Samas aga lähevad hästi ramatud stiilis “kuidas investeerida nii, et oled homme rikas”, kuna eneseabi vastuoksa väga ei prevaleeri. Suure võidukäigu tegi lastekirjandus. Ja väga suure võidukäigu tegid eesti autorid. Juttu on raamatu tiraažidest, hindadest ja kõigest muust, mis selle spordi juurde kuulub.

Jukuraadio 394. köögilauda on kogunenud kirjastuse Varrak peatoimetaja ja tõlkija Krista Kaer. Teeme ekskursiooni aastal 2021 Eestis enimmüüdud raamatute edetabelisse. Raamatute edetabel on rahva psüühe, just selle kaudu saame teada, kes me oleme – kuna sa oled, mida sa loed. Võrdleme 2021. aastal müüdud raamatute esimest 100 eelmiste aastate omadega. Ja esisajasse pääsemine on vinge asi, kui mõelda, et Eestis ilmub umbes 3500 eri raamatunimetust aastas. Vihjeks nii palju, et ilukirjanduse müük on tõusuteel, nõidade osakaal langenud, Igor Mang võib puuõõnde koguda isegi kõik neitsid, aga püsib ikka tabelis. Samas aga lähevad hästi ramatud stiilis “kuidas investeerida nii, et oled homme rikas”, kuna eneseabi vastuoksa väga ei prevaleeri. Suure võidukäigu tegi lastekirjandus. Ja väga suure võidukäigu tegid eesti autorid. Juttu on raamatu tiraažidest, hindadest ja kõigest muust, mis selle spordi juurde kuulub.

393. Jukuraadio keskendub Tallinna selgeltnägijatele, vaimude väljakutsujatele ning meediumidele. Köögilaua külaliseks on selle ala spetsialist ja Kiek in de Köki muuseumi juht Toomas Abiline. 1930. aastate alguses oli Tallinnas paranormaalsete nähtuse uurimine moes. Eesti Vabariigi pealinna on sel perioodil nimetatud lausa Põhja-Euroopa okultistide peakorteriks, siin tegutsesid vastavad seltsid ja ühingud, kogunesid ringid ja sõpruskonnad, kes harrastasid spiritismi, toimusid seansid selgeltnägijate ja meediumidega. Peamiselt saksa ja vene liikmeskonnaga Psüühiliste Uuringute Seltsile lisaks alustas 1932. a. tegevust Eesti Metapsüühiline Selts. Põhikirja järgi oli seltsi eesmärgiks psüühiliste nähtuste, magnetismi, telepaatia, selgeltnägemise ja ekstaaside uurimine ning sellel alal seansside korraldamine. Seltsil oli ligi 100 liiget, kelle hulgas oli arste, heliloojaid, insenere, sõjaväelasi jt. Seltsi koosolekuid külastasid ka poliitikud, isegi valitsuse liikmed. Selgeltnägijad aitasid leida kadunud abikaasasid, aga keskendusid ka poliitikale. Kuuleme, kuidas nähti Leninit, Stalinit ja Hitlerit ning milline võiks välja näha Eesti 2000. aastal.

393. Jukuraadio keskendub Tallinna selgeltnägijatele, vaimude väljakutsujatele ning meediumidele. Köögilaua külaliseks on selle ala spetsialist ja Kiek in de Köki muuseumi juht Toomas Abiline. 1930. aastate alguses oli Tallinnas paranormaalsete nähtuse uurimine moes. Eesti Vabariigi pealinna on sel perioodil nimetatud lausa Põhja-Euroopa okultistide peakorteriks, siin tegutsesid vastavad seltsid ja ühingud, kogunesid ringid ja sõpruskonnad, kes harrastasid spiritismi, toimusid seansid selgeltnägijate ja meediumidega. Peamiselt saksa ja vene liikmeskonnaga Psüühiliste Uuringute Seltsile lisaks alustas 1932. a. tegevust Eesti Metapsüühiline Selts. Põhikirja järgi oli seltsi eesmärgiks psüühiliste nähtuste, magnetismi, telepaatia, selgeltnägemise ja ekstaaside uurimine ning sellel alal seansside korraldamine. Seltsil oli ligi 100 liiget, kelle hulgas oli arste, heliloojaid, insenere, sõjaväelasi jt. Seltsi koosolekuid külastasid ka poliitikud, isegi valitsuse liikmed. Selgeltnägijad aitasid leida kadunud abikaasasid, aga keskendusid ka poliitikale. Kuuleme, kuidas nähti Leninit, Stalinit ja Hitlerit ning milline võiks välja näha Eesti 2000. aastal.

Juku Raadio 392. köögilaud on pühendatud vaimudele, paharettidele, tontidele ja kummitustele. Ja mitte Eesti, vaid vanahiina omadele. Külas on Katja Koort, kes tõlkis hiina keelest just Gon Bao 4. sajandi raamatu “Vaimude otsija kirjad”. „Vaimude otsija kirjades“sisalduvad jumalike olendite ja surematute hagiograafiad, lood endelistest unenägudest ja surematute imetegudest, ülestähendused looduslikest anomaaliatest, legendid ajaloolistest isikutest ja sündmustest, pajatused inimese kokkupuudetest vaimudega ning libaloomade ja muude paharettide koeruste kirjeldused. Kuigi meie ajal on kombeks arvata neid lugusi fantaasiakirjanduse valdkonda, ei pidanud Gan Bao ise neid väljamõeldiseks, mistõttu märkis sissejuhatavas osas oma teose eesmärgiks “teha ühtlasi piisaval määral selgeks, et vaimude kulg ei ole pettus”.