Jukuraadio

Juku Raadio 386. saade kutsub endale ise miilitsa. Miilits (vene keeles милиция) oli korrakaitseorganite nimetus NSV Liidus ja mitmes endises Varssavi pakti riigis. Vaadates organisatsiooni asutamispäeva – 10. november 1917 – taipab igaüks, et miilits ning oktoobrirevolutsioon kuuluvad kokku nagu Lenin ja Krupskaja. Miilits asutati juba 1917 veebruaris, ent taasasutati paar päeva pärast võimu ülevõtmist punaste poolt, 10. novembril (28. oktoober vana kalendri järgi) 1917 – ametliku nimega Tööliste ja Talupoegade Miilits. Selles saates vaatame miilitsale näkku, uurime organisatsiooni ajalugu, näeme, kuidas miilitsad on täitnud kinnises režiimis folkloristide rolli, kulgeme läbi anarhia korra poole ja saame teada, miks on miilitsal ainult üks ajukurd. Ja jõuame ka Eesti lüüriliste miilitsate juurde.

Juku Raadio 385. saade pühendub äsjalõppenud Viinakuule mõeldes 1920ndate ja 30ndate salapiiritusveole Eesti-Soome vahel. Läänemere maades, ka Eestis ja Soomes 1920-30ndatel aastatel salapiiritusveoga tegelnud isikud investeerisid oma kasumi peamiselt laevadesse ja kiirpaatidesse, kinnisvarasse ning tööstusse ja kaubandusse, ebaseaduslikust tegevusest saadud raha võimaldas ära osta kohaliku võimu esindajaid. Salapiiritus andis umbes neljandiku Eesti tuludest. Korruptsioon Eesti ja Soome politseis sai alguse just Soome keeluseaduse aegu. Ameerika Ühendriikide tasemel organiseeritud kuritegevust ei tekkinud siin üksnes seetõttu, et raha liikus tunduvalt vähem. Salapiiritusvedu andis rikkalikku ainest ka folkloorile: Soome ehitusmeister Kylä-Tuomola hakkas sõitma Pariisi ehitusnäitusele. Kolleeg ehitusmeister Lamminen küsis temalt: „Kas sa võtad ka naise Prantsusmaale kaasa?” Ja veel: Eesti rannikukülad ehitati üles ja kauniks just tänu piiritusevedajatele. Mismoodi kogu see asjandus käis, me uurimegi – võttes aluseks Raimo Pullati raamatu “Viinameri”.

Juku Raadio 385. saade pühendub äsjalõppenud Viinakuule mõeldes 1920ndate ja 30ndate salapiiritusveole Eesti-Soome vahel. Läänemere maades, ka Eestis ja Soomes 1920-30ndatel aastatel salapiiritusveoga tegelnud isikud investeerisid oma kasumi peamiselt laevadesse ja kiirpaatidesse, kinnisvarasse ning tööstusse ja kaubandusse, ebaseaduslikust tegevusest saadud raha võimaldas ära osta kohaliku võimu esindajaid. Salapiiritus andis umbes neljandiku Eesti tuludest. Korruptsioon Eesti ja Soome politseis sai alguse just Soome keeluseaduse aegu. Ameerika Ühendriikide tasemel organiseeritud kuritegevust ei tekkinud siin üksnes seetõttu, et raha liikus tunduvalt vähem. Salapiiritusvedu andis rikkalikku ainest ka folkloorile: Soome ehitusmeister Kylä-Tuomola hakkas sõitma Pariisi ehitusnäitusele. Kolleeg ehitusmeister Lamminen küsis temalt: „Kas sa võtad ka naise Prantsusmaale kaasa?” Ja veel: Eesti rannikukülad ehitati üles ja kauniks just tänu piiritusevedajatele. Mismoodi kogu see asjandus käis, me uurimegi – võttes aluseks Raimo Pullati raamatu “Viinameri”.

Meil on kahed valimised selja taga, aeg kiigata ammu toimunule! Juku raadio 384. saade on teine osa meie 1920ndatest ning 1930ndatest poliitilisel maastikul. Põhikangelasteks kujunevad siin vapside liikumine ja Konstantin Pätsi riigipööre. Kas Eesti oli demokraatlik paberil või päriselt? 1920ndate kiirelt vahetuvate valitsuste lugu ja majanduskriis viisid vapside tõusuni. Uurime vapside fenomeni, toonast krooni devalveerimist, populismi ilminguid ning lõpuks ka – Pätsu riigipööret, hetke, mil ta vaieldamatut diktatuuri taotlenud vapsidega hirmutades ise diktaatoriks hakkas. Saate aluseks on Eduard Laamani teos “Vapside vandeselts”, mis räägib toonastest sündmustest kohtulike juurdluste andmetel.

Meil on kahed valimised selja taga, aeg kiigata ammu toimunule! Juku raadio 384. saade on teine osa meie 1920ndatest ning 1930ndatest poliitilisel maastikul. Põhikangelasteks kujunevad siin vapside liikumine ja Konstantin Pätsi riigipööre. Kas Eesti oli demokraatlik paberil või päriselt? 1920ndate kiirelt vahetuvate valitsuste lugu ja majanduskriis viisid vapside tõusuni. Uurime vapside fenomeni, toonast krooni devalveerimist, populismi ilminguid ning lõpuks ka – Pätsu riigipööret, hetke, mil ta vaieldamatut diktatuuri taotlenud vapsidega hirmutades ise diktaatoriks hakkas. Saate aluseks on Eduard Laamani teos “Vapside vandeselts”, mis räägib toonastest sündmustest kohtulike juurdluste andmetel.

Juku raadio 383. saatesse on kogunenud ajaloolane Andres Adamson. Peale presidendi- ja kohalikke valimisi kandume me ajas tagasi 1920ndate aastate poliitikasse – kas Eesti oli demokraatlik paberil või päriselt? Kuidas siis valimised sujusid? 1920ndate kiirelt vahetuvate valitsuste lugu ja majanduskriis viisid vapside tõusuni. Järgnevas kahes saates uurime vapside fenomeni, toonast krooni devalveerimist, populismi ilminguid ning Pätsu riigipööret. Saate aluseks on Eduard Laamani teeos “Vapside vandeselts”, mis räägib toonastest sündmustest kohtulike juurdluste andmetel.

Juku raadio 383. saatesse on kogunenud ajaloolane Andres Adamson. Peale presidendi- ja kohalikke valimisi kandume me ajas tagasi 1920ndate aastate poliitikasse – kas Eesti oli demokraatlik paberil või päriselt? Kuidas siis valimised sujusid? 1920ndate kiirelt vahetuvate valitsuste lugu ja majanduskriis viisid vapside tõusuni. Järgnevas kahes saates uurime vapside fenomeni, toonast krooni devalveerimist, populismi ilminguid ning Pätsu riigipööret. Saate aluseks on Eduard Laamani teeos “Vapside vandeselts”, mis räägib toonastest sündmustest kohtulike juurdluste andmetel.

Juku Raadio 382. köögilauda on kogunenud ettevõtja, Rotermanni ning Patarei kvartalite arendaja Urmas Sõõrumaa. Sõõrumaa räägib, millistele Tallinna muudatustele ta ettevõtjana käe ning raha alla paneks. Kõigepealt usub ta, et inimeste ja kergliikulse koht on maa peal, autode oma maa all. Avatud mererand, roheline linn. Siiani on Sõõrukas rahastanud ilmselt kõiki parteisid, aga kuna pärast raha saamist pole keegi tema projekte isegi vaadata viitsinud, viskas tal üle. Ühtlasi kuuleme, kust Sõõrukas oma raha sai. Kõigepealt müüs kartuleid ja kapsaid, siis sõitis taksot, siis hakkas turvameheks, siis töötas Soomes ja tegi turvafirma, siis turvas juba tippärimehi ning diplomaate, müüs Palace’ i taga bensiinikriisi ajal mitukümmend tonni bensiini ära, asutas turvafirmad teistesse Balti riikidesse ja Venemaale, müüs need ära ning hüppas pea ees kinnisvaramerre. Enam-vähem nii see toimus, aga kuulake ise.

Juku Raadio 382. köögilauda on kogunenud ettevõtja, Rotermanni ning Patarei kvartalite arendaja Urmas Sõõrumaa. Sõõrumaa räägib, millistele Tallinna muudatustele ta ettevõtjana käe ning raha alla paneks. Kõigepealt usub ta, et inimeste ja kergliikulse koht on maa peal, autode oma maa all. Avatud mererand, roheline linn. Siiani on Sõõrukas rahastanud ilmselt kõiki parteisid, aga kuna pärast raha saamist pole keegi tema projekte isegi vaadata viitsinud, viskas tal üle. Ühtlasi kuuleme, kust Sõõrukas oma raha sai. Kõigepealt müüs kartuleid ja kapsaid, siis sõitis taksot, siis hakkas turvameheks, siis töötas Soomes ja tegi turvafirma, siis turvas juba tippärimehi ning diplomaate, müüs Palace’ i taga bensiinikriisi ajal mitukümmend tonni bensiini ära, asutas turvafirmad teistesse Balti riikidesse ja Venemaale, müüs need ära ning hüppas pea ees kinnisvaramerre. Enam-vähem nii see toimus, aga kuulake ise.

Juku Raadio 381. köögilaud tuletab meelde marilasest filosoofi Aleksander Zenkini sõnu, mille kohaselt olla soomeugrilased Euroopa viimased paganad ning nende loodususk on ainus jõud, millega päästa planeet. “Soomeugrilased peavad maailma hingestatuks ja meil jääb üle ainult veenda teisi rahvaid meie ainuõiges suhtumises loodusesse. Maailma tervendamist tuleb aga alustada iseendast. Niimoodi õnnestub tasapisi kogu planeet soomeugri usku pöörata. Pärast seda, kui soomeugri saladused on kõigile kättesaadavad, tuleb viia sisse muudatused kõigisse konstitutsioonidesse. Igale poole tuleb lisada säte, et inimene on osa elusast planeedist ja kosmosest”. Niisiis – köögilaud kulgeb soomeugrilaste juurde, kuna kuu lõpuni kulgevad Eestis Hõimupäevad. Köögilauas pajatavad Fennougria asutuse alustalad Jaak Prozes ning Kadi Raudalainen.