JUKU Raadio 365. saatesse on kogunenud professor Marju Kõivupuu, kes saadab kõik põrgu. Kõivupuu tutvustab Eesti põrgupärimusi rahvaluules ning -lugudes, uurime, kus ja kuidas meie kodumaised põrgulised läbi aegade elanud on. Teeme ka köögilauaekskursiooni mööda Eestimaa põrguid. Tutvume vanapaganarahvaga, kes on väljasurev liik, vähekene rumal ja ei oska praktiliselt mitte midagi. Vanapagana juttusid on armastanud kõik põlvkonnad, sest just selles põrgulises tunneme me ära ühe kindla Eesti arhetüübi. Tere tulemast põrgusse, ehk nagu hüüatas legendaarne Mülleri Sass läbi Artur Alliksaare sõnade: “Põrgukursilt ühiskonnad tagasi ei nihku!”

JUKU RAADIO 364. köögilaud vestleb juuniküüditamisest 1941. Köögilauas ei ole võibolla kohane nutta, sestap katsume rääkida hoopis taustast: miks haarati kaasa erinevatest Eesti regioonidest nii erinev arv inimesi? Selle teadmise jaoks on leiutatud Inimõiguste Instituudi juht Vootele Hansen. Juuniküüditamise kui kurioosse ja inimeste sihipärase hävitamise meenutamise olulisusest räägib Aet Nutt (samuti Inimõiguste instituut). Korraks kandume ka Siberisse ning võtame koos Marko Poolametsaga (Mäluinstituut) kõneks ühe õige omapärase tegelase – Vello Hindreuse, fotograafi, kellest kujunes Siberis erakordne dokumentalist ning igapäevaelu kajastaja. Sellised olmepildid on ülimalt haruldased ning kõnelevad meile rohkem kui 1000 pisarat.

JUKU RAADIO 364. köögilaud vestleb juuniküüditamisest 1941. Köögilauas ei ole võibolla kohane nutta, sestap katsume rääkida hoopis taustast: miks haarati kaasa erinevatest Eesti regioonidest nii erinev arv inimesi? Selle teadmise jaoks on leiutatud Inimõiguste Instituudi juht Vootele Hansen. Juuniküüditamise kui kurioosse ja inimeste sihipärase hävitamise meenutamise olulisusest räägib Aet Nutt (samuti Inimõiguste instituut). Korraks kandume ka Siberisse ning võtame koos Marko Poolametsaga (Mäluinstituut) kõneks ühe õige omapärase tegelase – Vello Hindreuse, fotograafi, kellest kujunes Siberis erakordne dokumentalist ning igapäevaelu kajastaja. Sellised olmepildid on ülimalt haruldased ning kõnelevad meile rohkem kui 1000 pisarat.

JUKU RAADIO 364. köögilaud vestleb juuniküüditamisest 1941. Köögilauas ei ole võibolla kohane nutta, sestap katsume rääkida hoopis taustast: miks haarati kaasa erinevatest Eesti regioonidest nii erinev arv inimesi? Selle teadmise jaoks on leiutatud Inimõiguste Instituudi juht Vootele Hansen. Juuniküüditamise kui kurioosse ja inimeste sihipärase hävitamise meenutamise olulisusest räägib Aet Nutt (samuti Inimõiguste instituut). Korraks kandume ka Siberisse ning võtame koos Marko Poolametsaga (Mäluinstituut) kõneks ühe õige omapärase tegelase – Vello Hindreuse, fotograafi, kellest kujunes Siberis erakordne dokumentalist ning igapäevaelu kajastaja. Sellised olmepildid on ülimalt haruldased ning kõnelevad meile rohkem kui 1000 pisarat.

JUKU Raadio 363. köögilauas viibib ajaloolane ja kliimauurija Priit Raudkivi. Ilm on olnud alati inimkonna meelisteema, niisiis keskendumegi ilmale. Vaatame ajalukku ja uurime, milliseid viperusi ilm inimkonnale teinud on ja kuidas kliima läbi aja muutub. Keskendume eelkõige väikesele jääajale, mis kestis (orienteeruvalt) 14. sajandist 18. sajandile. Saame teada, mis juhtub ühiskonnaga, kui kliima jaheneb vaid kaks kraadi. Mitte ainult sõjad ja rahutused ei tule, vaid inimesed hakkavad ka üksteist suupisteks tarvitama. Kulgeme mööda meie ilmakliima kuldseid aegu ning teeme peatusi ka koledatel episoodidel.

JUKU Raadio 363. köögilauas viibib ajaloolane ja kliimauurija Priit Raudkivi. Ilm on olnud alati inimkonna meelisteema, niisiis keskendumegi ilmale. Vaatame ajalukku ja uurime, milliseid viperusi ilm inimkonnale teinud on ja kuidas kliima läbi aja muutub. Keskendume eelkõige väikesele jääajale, mis kestis (orienteeruvalt) 14. sajandist 18. sajandile. Saame teada, mis juhtub ühiskonnaga, kui kliima jaheneb vaid kaks kraadi. Mitte ainult sõjad ja rahutused ei tule, vaid inimesed hakkavad ka üksteist suupisteks tarvitama. Kulgeme mööda meie ilmakliima kuldseid aegu ning teeme peatusi ka koledatel episoodidel.

JUKU Raadio 363. köögilauas viibib ajaloolane ja kliimauurija Priit Raudkivi. Ilm on olnud alati inimkonna meelisteema, niisiis keskendumegi ilmale. Vaatame ajalukku ja uurime, milliseid viperusi ilm inimkonnale teinud on ja kuidas kliima läbi aja muutub. Keskendume eelkõige väikesele jääajale, mis kestis (orienteeruvalt) 14. sajandist 18. sajandile. Saame teada, mis juhtub ühiskonnaga, kui kliima jaheneb vaid kaks kraadi. Mitte ainult sõjad ja rahutused ei tule, vaid inimesed hakkavad ka üksteist suupisteks tarvitama. Kulgeme mööda meie ilmakliima kuldseid aegu ning teeme peatusi ka koledatel episoodidel.

VALGEVENE: Et Valgevenes toimuvat mõista, tuleks vaadata veidike selle maa minevikku. Juku Raadio 362. köögilauda on kogunenud geograaf Toomas Kümmel; saade teeb ekskursiooni Valgevene ajalukku, geograafiasse, rahvastikku ja ka selle segase Lukašenka toimetamistesse läbi aastakümnete. Selles köögilauas ei kaagutata ega näägutata nagu "Muuli ja Aaviku" naistesaunas, vaid me hakkame tulema õige kauge aja tagant – 6. sajandist, läbi keskaja, iseseisvumiseni 1918 ning ka peatume ka sihukestel kurioosumitel nagu Valgevene-Leedu NSV jne. Üritame aru saada, miks on Valgevene just sellises situatsioonis, nagu ta täna on. Muuseas, mitte Eesti pole kartulivabariik, vaid hoopis Valgevene! Ühe inimese kohta mugitakse seal kardulast rohkem kui üheski teises kohas.

VALGEVENE: Et Valgevenes toimuvat mõista, tuleks vaadata veidike selle maa minevikku. Juku Raadio 362. köögilauda on kogunenud geograaf Toomas Kümmel; saade teeb ekskursiooni Valgevene ajalukku, geograafiasse, rahvastikku ja ka selle segase Lukašenka toimetamistesse läbi aastakümnete. Selles köögilauas ei kaagutata ega näägutata nagu "Muuli ja Aaviku" naistesaunas, vaid me hakkame tulema õige kauge aja tagant – 6. sajandist, läbi keskaja, iseseisvumiseni 1918 ning ka peatume ka sihukestel kurioosumitel nagu Valgevene-Leedu NSV jne. Üritame aru saada, miks on Valgevene just sellises situatsioonis, nagu ta täna on. Muuseas, mitte Eesti pole kartulivabariik, vaid hoopis Valgevene! Ühe inimese kohta mugitakse seal kardulast rohkem kui üheski teises kohas.

VALGEVENE: Et Valgevenes toimuvat mõista, tuleks vaadata veidike selle maa minevikku. Juku Raadio 362. köögilauda on kogunenud geograaf Toomas Kümmel; saade teeb ekskursiooni Valgevene ajalukku, geograafiasse, rahvastikku ja ka selle segase Lukašenka toimetamistesse läbi aastakümnete. Selles köögilauas ei kaagutata ega näägutata nagu “Muuli ja Aaviku” naistesaunas, vaid me hakkame tulema õige kauge aja tagant – 6. sajandist, läbi keskaja, iseseisvumiseni 1918 ning ka peatume ka sihukestel kurioosumitel nagu Valgevene-Leedu NSV jne. Üritame aru saada, miks on Valgevene just sellises situatsioonis, nagu ta täna on. Muuseas, mitte Eesti pole kartulivabariik, vaid hoopis Valgevene! Ühe inimese kohta mugitakse seal kardulast rohkem kui üheski teises kohas.