Kajalood

Seekord võõrustame naist, kes on võtnud nõuks Eesti kaardi tuleval aastal pea peale pöörata, nii et Põhja-Eesti asemel on kõigi tähelepanu keskmes Lõuna-Eesti 19 omavalitsust ja Tartu.

"Ma tahtsin teha lavastust, mis kompab vaataja vastuvõtupiire," ütleb Taavi Tõnisson, kui räägime tema uusimast lavastusest, publikumagnetiks kujunenud "Plekktrummist" Noorsooteatris.

Ma väga usun, et kui oma unistuste täitumise nimel ohverdusi teha ja pingutada, siis on kõik võimalik, ütleb Sten Saluveer, kui küsida, kuidas temast sai maailma suurima filmituru, Cannes'i festivali juurde kuuluva Marche du Filmi strateegiline nõustaja ja ühe alaprogrammi juht.

Igast kohtuasjast jääb mingi killuke su hinge, igast kliendist jääb mingi mälestus, isegi kui püüad unustada, nendib vandeadvokaat Aivar Pilv, kui saatejuht Kaja Kärner uurib, kui kaua läheb aega, et aastaid kestnud kohtuasi pärast lõplikku lahendit kaitsja mälus uutele ruumi teeb.

Nende seast, kes tuleval nädalal presidendilt auraha vastu võtavad, palusime saatesse Jaak Lõhmuse. Ta on kui Eesti filmi elav ajalugu, mäletab ammuste aegade inimesi, filme, isegi seda, et PÖFF oli algusaegadel nn. kampsunifestival.

Ma olen nii kaua teatris, kui suudan igast uuest rollist vaimustuda, ütleb Rakvere teatri ligi 30-aastase lavastaažiga näitleja Ülle Lichtfeldt.

Eesti kirjanduse tähtpäeva nädala lõpetuseks palusime külla Tammsaare romaanipreemia värske laureaadi, luuletaja ja prosaisti Tõnu Õnnepalu.

Eesti teatri ajaloost annab tikutulega otsida teist nii paljusid võro- ja setokeelseid ja -meelseid lavastusi teinud meest kui on Ain Mäeots. "Lõuna-Eesti veri vemmeldab," ütleb ta ise selle kohta. Sealt saab ta oma väe.

Noor sünoptik Kairo Kiitsak, kes võitis aastad tagasi eestlaste südamed lihtsate, aga harivate ja täpsete ilmaennustustega, rääkis Vikerraadio saates "Kajalood", kuidas ta lapsepõlves mõnikord vanematelt pilvede pideva vahtimise tõttu pragada sai.