Katariina Unt on näitleja, kes on oma loomingulist annet väljendanud ka läbi lavastamise ja tantsu. Ta õppis Eesti Muusikaakadeemia lavakunstikateedris ning töötas Tallinna Linnateatris ja VAT Teatris ning vabakutselise näitlejana mujalgi. Ta on mänginud paljudes filmides, näiteks „Jüri Rumm“, „Somnambuul“, „Libahundi needus“, „Püha Tõnu kiusamine“, „Kirjad Inglile“, „Idioot“, „Polaarpoiss“, „November“ ja mitmed teised teosed ning äsjalinastunud mängufilmis „Emalõvi“, televaatajad teavad teda seriaalidest „Kired“ ja „Süvahavva“, ta on dubleerinud ka laste- ja animafilme. 

Katariina Undi näitlejameisterlikkust on tunnustatud selliste auhindadega nagu Voldemar Panso preemia, Suure Vankri auhind, Naisnäitleja auhind, Ants Lauteri nimeline auhind, Eesti Kutuurkapitali aastapreemia, Hea Teatri auhind, Helmi Tohvelmani nimeline auhind, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi mälestusmedal. Teatrilavadel on ta mänginud kümnete klassikaliste ja moodsate meistrite loomingus ning loonud ikoonilisi rolle, mille kaudu ta on teatripublikule meelde jäänud ja hinge pugenud. Tosin aastat on ta õpetanud näitlejatööd – algul Lavakas, viimased seitse aastat on ta töötanud Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias etenduskunstide osakonna näitleja eriala vastutava õppejõuna. Ta on tütre ema ning õnnelikus abielus.

Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb juttu näitlemisest, lavastamisest ja filmikunstist, aga ka noortest ja murdeeast ning nendega seonduvatest rasketest teemadest, eneseanalüüsist ja tasakaalust, maailmade loomisest ja koodi muutmisest, sisemisest loomingulisest kodust ja näitlejaks olemise uurimisest ning paljust muustki.