Järsumäel Virve majas ripub tänini seinal Virve vardakott, nii nagu ta selle sinna käest pani. Vaid mõnel korral on tütretütar Raina Kiviselg võtnud sealt pudenevate lehtedega märkmiku, et mõne laulu sõnu üle vaadata. Siis aga jälle tagasi pannud, endal klomp kurgus.

Raina vanaema pärand on hoomamatult suur. Üks asi on tema laulud, teine jälg, mille jättis oma kordumatu ja särava isiksusega.

Bianca Mikovitšiga Kihnu Virve fenomenist räägib ajakirja Eesti Naine peatoimetaja Mari-Liis Helvik.