Minu seekordseks vestluskaaslaseks on biohäkker Siim Land. Siimu näol on tegemist igapäevaselt tervislikke eluviise praktiseeriva, end nii kehaliselt kui ka vaimselt arendava noore saare mehega. Ta tegeleb enesearengu kursuste välja töötamisega, veab podcast’i ja toimetab youtube’erina; samuti on tema sulest sündinud mitmed raamatud, mis kõik ühel või teisel moel käsitlevad seda, kuidas kõige paremini rakendada kogu meis peituvat inimpotentsiaali optimeerides oma keha, meele ja keskkonna koostoimivust erinevate teaduslike ja looduslike meetoditega. Siimuga räägime une, toitumise, liikumise ja stressi mõjust nii juhtide kui ka meie kõigi töövõimekusele ning kuidas luua nö parim versioon endast ‘häkkides’ oma vaimset ja füüsilist tervist.

“Uni on asi, mida enamus inimesi võtavad iseenesestmõistetavana ja tihtipeale on see just, mis meie elutempo ja –harjumuste juures kannatab kõige rohkem. Kui enamus inimesi teavad, et nad peaksid sööma tervislikult ja võiksid ennast füüsiliselt aktiivsena hoida, siis une peale ei mõelda tihtipeale peaaegu üldse. Aga kui vaadata neid funktsioone, mis unel on, siis absoluutselt kõik on sellega seotud ning meie võimekus ja heaolu on suuresti sõltuv just une kvaliteedist. Võtame näiteks ajutegevuse, meie tõhususe ja produktiivsuse, emotsionaalse stabiilsuse (sh depressioon ja üleüldine stressi tase), keha ainevahetuse ja veresuhkru stabiilsuse, immuunsussüsteemi tugevuse, jne. – kõik need asjad on seotud suuremal või vähemal määral une kvaliteediga. Paljud unehäired saavad alguse inimeste keha kronobioloogia häiretest ehk siis sellest, et meie päeva ja öö rütmid on millegipärast paigast ära nihkunud. Paljude inimeste puhul on olukord selline, et kui nad tegelikult peaksid öösel sügavalt magama, siis nende keha on paljuski ärkvelseisundis või isegi stressiseisundis, mis ei lase meil laskuda nendesse sügavamatesse uneseisunditesse, kus tegelikult toimub keha taastumine, paranemine ja kasvamine. Seetõttu tulekski alustada oma sooritusedukuse kasvatamist just une kvaliteedi parandamisest.” – Siim Land

Kuulake ikka ...