Kaasamine, koostöö, koos tegemine on populaarne, sellesse usutakse ja seda propageeritakse. Kas aga alati on mõistlik minna koos? Ehk uurisin, mida on teadusel öelda väidetavalt Aafrikast pärit vanasõna "Kui tahad minna kiiresti, mine üksi, kui kaugele, mine koos" esimese poole kohta. Ja tulemus on, et teatud tingimustel on üksi minemisel on selged ja nähtavad eelised. Veel enam, toon välja ka rida põhjuseid, miks kaasamine ja koos minemine võib takerduda.

Kui teha küsitlus, siis julgelt üle 90% inimestest on seda kogenud - kohtunud, koos töötanud, mõnikord ka koos elanud inimesega, kes viisakalt öeldes on raskesti talutav. Kellega koostööd teha ei saa ega õigupoolest tahagi. Ehkki võib öelda, et meie hinnangud on subjektiivsed ja ilu on vaataja silmades, on siiski olemas ka n.ö teaduslik kirjeldus inimesest, kellega on raske et mitte öelda võimatu koostööd teha. Vähe sellest, raskesti talutava inimese mõju ulatub kaugemale - terve meeskonna tulemuslikkus on 30-40% väiksem. Kes on raskesti talutav inimene ja mida temaga siis peale hakata?

Usaldus ei ole eesmärk, see on tulemusliku meeskonnatöö tagajärjel tekkiv nähtus, ütleb Amy Edmondson, Harvardi ülikooli professor ja ekspert koostöö teemal. Usaldust on kolme sorti, neist enim probleeme kipub tekkima nn emotsionaalse usaldusega ehk tundega, et mind (või sind) kasutatakse kurjasti ära. See kui inimene teeb ära selle, mida lubas ja on kompetentne mingis teemas, on ainult usalduse nähtavaim, sageli ka väiksem pool.

Me tegeleme oma ideede müümisega iga päev. Tööl, kodus, sõpradele ja ka võõrastele inimestele. Organisatsioonipsühholoogi Adam Granti väitel hakkame aga seda tehes sageli käituma kas jutlustaja, poliitiku või prokurörina. Ma tean, kuidas ajad käivad. Või las ma näitan sulle, miks mul on õigus. Või ma tõestan sulle faktidega, et mul on õigus. Paljudel juhtudel nii jutlustaja, poliitik kui ka prokurör aga ebaõnnestuvad. Miks? Sellest räägime.

"Jooksis lati alt läbi," öeldakse. Seda on juhtunud enamike inimestega. Kui inimene pingutab ja proovib kõvasti, aga tulemus tuleb alla tavapärase võimekuse. Selle nähtuse nimi on "lämbumine". Seekord räägin kolmest toredast teooriast, mis seletavad millal, miks ja kuidas meid see ebameeldiv nähtus tabab.

Inimesed küll igatsevad üksi olemist, ent selle hetke saabudes proovivad oma mõtetega üksi olemist vältida. Kuni selleni välja, et ollakse valmis endale mõõdukat elektrišokki andma. Ning see on viinud omamoodi paradoksini - vahendid igavuse, oma mõtetega üksi olemise vältimiseks on üha paremad, ent samas tunnevad inimesed end üha üksikumana. Kuni muutusteni isiksuse käitumistes - ekstravertsus ja koostöövalmidus on kahanemas. Miks?

Psühholoogilist turvatunnet peetakse üheks olulisimaks meeskonna tulemuslikkuse eeslduseks. Ent turvatunne ise saa olla eesmärk omaette - turvatunne on otsekui eeldus selleks, et meeskond saaks õppida ja seeläbi paremat tulemust teha. Kolm kõige kindlamat viisi turvatunde lõhkumiseks on aga hierarhia, "Kes on süüdi"? mäng ja teiste tagarääkimine.

Miks juhtub nii, et kui keegi käsib inimesel suitsetamine maha jätta, vähem tipsutada, tervislikumalt toituda või rohkem liikuda, siis inimese esimene instinkt on teha vastupidist? Miks tööl range kontroll ja rigiidsed reeglid vähendavad motivatsiooni ja miks ühiskondlikud piirangud võivad põhjustada proteste, isegi kui need on tehtud inimeste heaolu nimel? Selle nähtuse nimi on reaktsioonivastasus ja selle on inimese loomulik instinkt ja püüe taastada valiku vabadust ja kontrolli elu üle.

Loe raamat Ajust, stressist ja perfektsionismist molutamise ja õnneni https://buy.stripe.com/00g7tX2jH3s2eSA8ww

Instagram: ⁠⁠⁠⁠⁠⁠https://www.instagram.com/raimoulavere/⁠⁠⁠⁠⁠⁠

Facebook:  ⁠⁠⁠⁠⁠⁠https://www.facebook.com/coachraimoulavere⁠⁠⁠⁠⁠⁠

LinkedIn:  ⁠⁠⁠⁠⁠⁠https://www.linkedin.com/in/coach-raimo-ülavere/⁠⁠⁠⁠⁠⁠

Koduleht: ⁠⁠⁠⁠⁠⁠https://raimoulavere.com⁠⁠⁠⁠⁠⁠

Liitu minu uudiskirjaga ⁠⁠⁠⁠⁠⁠http://eepurl.com/-X6cf⁠

Kas inimesed päriselt ka õpivad vigadest, nii nagu enesejuhtimise juttudes räägitakse? Vastus on... et mitte nii väga. Täpsemini, õpivad, aga harva ja teatud tingimustel. Ning oluliselt enam õpitakse edu kogemusest kui vigadest. Sellest ja ühest kummalise võitu uskumusest, mis tegelikult takistab õppimist, räägimegi.

Loe raamat Ajust, stressist ja perfektsionismist molutamise ja õnneni https://buy.stripe.com/00g7tX2jH3s2eSA8ww

Instagram: ⁠⁠⁠⁠⁠⁠https://www.instagram.com/raimoulavere/⁠⁠⁠⁠⁠⁠

Facebook:  ⁠⁠⁠⁠⁠⁠https://www.facebook.com/coachraimoulavere⁠⁠⁠⁠⁠⁠

LinkedIn:  ⁠⁠⁠⁠⁠⁠https://www.linkedin.com/in/coach-raimo-ülavere/⁠⁠⁠⁠⁠⁠

Koduleht: ⁠⁠⁠⁠⁠⁠https://raimoulavere.com⁠⁠⁠⁠⁠⁠

Liitu minu uudiskirjaga ⁠⁠⁠⁠⁠⁠http://eepurl.com/-X6cf⁠

Kerelihased on need, mida spordis sageli otseselt ei näe, ent mille mõju märkame praktiliselt igas liigutuses. Kerelihased on otsekui mehhaaniline ülekande süsteem, millest hakkab peale iga jooksusamm, vändapööre või üleshüpe. Räägime sellest, miks vehkida sangpommidega, kuidas mõistlikult planku teha (kui teha) ning miks kerelihaste treenimine on otsekui hügieen - füüsiline eeldus selleks, et üldse paremaks jooksjaks, ratturiks või korvpalluriks saada.