KV.EE kinnisvarapodcast

Novembri KV.EE kinnisvara-podcast’is tuleb kõne alla korterite üürituru uus tulija Eften Living. Teemast kõnelevad Eften Living projektijuht Annika Ole-Holm ning kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark.

Annika Ole-Holm’iga tuli juttu asukohast, miks Mustamäe on Eften Living suguse ettevõtte vaatest hea asukoht ning miks ei ole üürielamut investeeringuna soetatud näiteks luksuslikuma piirkonnana käsitletavasse Kalamajja või kesklinna.

Räägime, milliseid kortereid ja millise hinnaga Eften pakub. Juttu tuleb korterite sisustusest, mida Eften Living on vajalikuks pidanud korterites pakkuda ja kuidas üürnikud sisustuse paketi vastu võtavad.

Mõnevõrra üllatuslikuna selgub, et korterite üürnikud on valmis üürikorteri broneeringuid üsna pikalt ette tegema. Tavapärasem käsitlus on olnud, et üürnik otsib üürikorterit siis, kui seda kohe-kohe vaja on.

Puudutamata ei jää teema, kas maakleritel samuti on Eften Living’uga koostöövõimalusi. Samuti annab Annika Ole-Holm mõned soovitused maakleritele ja üürileandjatele, kuidas üüriäris konkurentsis püsida.

=============================

Kuula KV.EE kinnisvara podcast’i. Seekordses episoodis tuleb juttu turule trügivast uuest üürileandjast Eften Living. Efteni plaanidest räägivad projektijuht Annika Ole-Holm ning kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark.

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda sooviksite kuulda saate külalisena? Kas soovite koguni ise tulla mõnest päevakajalisest teemast rääkima? Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile [email protected].

# Telli podcast enda podcast'i äppis

Oktoobrikuises teises KV.EE kinnisvara-podcast’is vestlevad Bonava Eesti OÜ müügi- ja turundusjuht Lauri Laanoja ning kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark Tallinna uute korterite arenduste teemadel.

Lauri Laanoja sõnul on tänased peamised vanuses 25-40 aastat ja nad ostavad oma esimest kodu. Kodu finantseeritakse 85% juhtudest pangalaenu abil. Varasemate aastatega võrreldes on oluliselt vähemaks jäänud 20-…25-aastaseid koduostjaid.

Selline ostjate profiil tuleneb Bonava arendusprojektidest, mis asuvad valdavalt äärelinnas - Mustamäel, Haaberstis, Kristiines, Nõmmel, Lasnamäel.

Üüriinvestoreid Bonava projektides liialt ei ole. Lauri Laanoja arvab, et üüriinvestorite osakaal ostjate seas võiks olla ligikaudu 5%. Üüriinvestorid vaatavad ostuhuviga pigem kesklinna suunas. Äärelinna on üüriinvesteeringuid teinud institutsionaalsed suurinvestorid. Näiteks LHV Panga pensionifond on investeerinud üürikorteritesse Uus-Mustamäe projekti.

Tänased korterid on pindalalt läinud väiksemaks. Kui 10-15 aastat tagasi oli keskmine kahetoaline korter 50-55 m², mahutatakse täna 55-60 ruutmeetri peale juba väike kolmetoaline. Väiksem korteri ruutmeetrite arv lubab korterite hüügihinnad hoida taskukohased.

2020. a jooksul on korterite hinnad läinud hoogsalt üles. Lauri Laanoja sõnul on hinnatõusu taga olnud ehitusteenuse kallinemine. Ehitusteenusele lisa annab ehitusmaterjalide kiire hinnatõus.

Hinnatõus kinnisvaraturgu kinni ei keera. Eesti ühiskond on teinud jõukuse mõttes pika sammu edasi. See annab ostjatele endiselt võimaluse mõelda uue kodu ostmisepeale. Arendusturgu näeb Lauri Laanoja positiivselt. Kuniks Tallinna elanike arv kasvab, on turul nõudlust uute korterite järgi. Suuremad uued arenduspiirkonnad jäävad tõenäoliselt pigem äärelinna, kus on vaba ruumi rohkem, leidis Lauri Laanoja.

=============================

Kuula KV.EE kinnisvara podcast’i, kus äripindade turu olulisematest arengutest räägivad Bonava Eesti OÜ müügi- ja turundusjuht Lauri Laanoja ning kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark.

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda sooviksite kuulda saate külalisena? Kas soovite koguni ise tulla mõnest päevakajalisest teemast rääkima? Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile [email protected].

# Telli podcast enda podcast'i äppis

Oktoobri esimese KV.EE kinnisvara-podcast’i külaline on Ruum24 kinnisvaramaakler Kaido Kaljuste. Kaidoga tuleb podcast’is juttu Pärnu linna ja maakonnad elamispindade turu arengutest. Vestlust veab kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark.

Pärnu linna elamispindade ostjate suurema osa moodustavad kohalikud Pärnu elanikud. Lisaks on Eesti inimestest ostjaid Tallinnast, suurenenud on Tartu ja Lõuna-Eesti päritolu ostjate hulk. Soomlased, kelle kohta on kinnisvaraturul rohkem haaravaid linnalegende kui tõsielulugusid räägitud, on tänasel elamispindade turul pigem müügipoolel.

Pärnu korterite-majade turul valitseb defitsiit. Pakkumistest on puudujääk, mis on ajanud hinnad liikuma tõususuunas. Aastataguse ajaga võrreldes on võrreldavate korterite ruutmeetrihind kerkinud 15-20%.

Arenduse poole pealt suureneb pakkumine aeglaselt. Uued müüki tulevad projektid leiavad ostjad kiiresti. Taas on tavapäraseks muutunud arendatavate korterite paberi pealt ostmine. Kesklinna uute korterite ruutmeetrihinnad küündivad 3500 euroni, näiteks Papiniidu piirkonnast leiab hinnataseme 2700 €/m².

Kaido Kaljuste tõi välja kaks  olulist märksõna, mida Pärnu ja Pärnumaa elamispindade turul silmas pidada.

Vanemate elamispindade ostuhuvi puhul, kus ostja soovib elamispinda renoveerima hakata, on oluline, kas õnnestub leida ehitaja. Ehitaja leidmise teeb keeruliseks materjalide hinnatõus ja teadmatus, kuhu suunas materjalide hinnad tulevikus liikuma hakkavad.

Lisaks soovitab Kaido Kaljuste kinnisvara ostukulude kõrval tähelepanu pöörata transpordile minevatele kuludele. Kui elu on seotud linnaga, aga kodu on soetatud linnast eemale, lisanduvad igapäevakuludele märkimisväärsed transpordikulud.

=============================

Kuula KV.EE kinnisvara podcast’i, kus äripindade turu olulisematest arengutest räägivad Ruum24 kinnisvaramaakler Kaido Kaljuste ja kinnisvarakonsultant ning -koolitaja Tõnu Toompark.

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda sooviksite kuulda saate külalisena? Kas soovite koguni ise tulla mõnest päevakajalisest teemast rääkima? Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile [email protected].

# Telli podcast enda podcast'i äppis

NB! Podcast'i ekslik helifail vahetatud õige vastu 27.09.2021!!!

====

Sügise alguse KV.EE kinnisvara-podcast’is oli külas Uus Maa Ärikinnisvara OÜ juhatuse liige Eduard Sorokin. Äripindade turul toimuva osas juhtis vestlust kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark.

Büroopindade turul on nii positiivseid kui negatiivseid tegureid. Uusi büroohooneid kerkib ja kvaliteetset pakkumist tuleb kontoripindade sektorisse juurde. Negatiivne kontorituru aspekt on kaugtöö. Töötajate kaugtööle jäämise tõttu on näha, et ettevõtted vajavad vähem pinda kui varasemalt enne koroonat.

Kaubanduspindade oluline mõjutaja on e-kaubandus. See sunnib kaubanduskeskuste üürnike enam pingutama. Kaubanduskeskuste omanikud peavad hooned kaubandusekeskuselt ümber orienteerima meelelahutuskeskusteks.

Millal ja millistel tingimustel pakkumisel olev T1 uue operaatori leiad, ei tahtnud Eduard Sorokin hinnangut anda. Küll leiab ta, et T1 hoone parim kasutusvaldkond on jätkuvalt kaubanduskeskus.

Hotellide ja majutusasutuste sektor on valdkond, mis on koroonast kõige enam mõjutada saanud. Raskused jätkuvad, kuid elu liigub siiski positiivsemas suunas. Loodetavasti taastub turism 2024. aastaks, mil hotellide omanikud taas rahulikumalt saavad hingata. Keerulistele aegadele vaatamata võib tõenäoliselt näha paari uue hotelli kerkimist Tallinnasse.

Logistikasektori arengud on kõige positiivsemad. Selles valdkonnas investorite teenitavad tootlusemäärad on kõige kõrgemad. Kõrgemate tootluste põhjus on, et laopindu on võrreldes näiteks büroode või kaubanduskeskustega suhteliselt lihtne ja odav ehitada ja üüripakkumisse tuua.

Investeeringute turu käsitluses tõi Eduard Sorokin välja, et tulenevalt rahatrükist on rahapakkumine suur. See ajab alla investeeringute tootlusemäärad. Teisisõnu püsivad äripindade üürihinnad stabiilsema paigal, kuid hoonete ostu-müügihinnad kerkivad. Investorid peaksid sellises keskkonnas varasema 7-…8-protsendilise tootluseootuse allapoole 5…7 protsendile tooma.

=============================

Kuula KV.EE kinnisvara podcast’i, kus äripindade turu olulisematest arengutest räägivad Uus Maa Äripinnad OÜ juhatuse liige Eduard Sorokin ja kinnisvarakonsultant ning -koolitaja Tõnu Toompark.

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda sooviksite kuulda saate külalisena? Kas soovite koguni ise tulla mõnest päevakajalisest teemast rääkima? Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile [email protected].

# Telli podcast enda podcast'i äppis

Septembrikuises KV.EE kinnisvara-podcast’is on külas Workland’i asutaja Indrek Hääl. Workland on co-working ehk koostöötamiskeskuste võrgustik. Indrek Hääl räägib lähemalt, mis on co-working ja millistele büroopindade üürnikele on koostöötamiskeskused suunatud. Podcast’is vestlust veab kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark.

Koostöötamiskeskused pakuvad eelkõige paindlikkust, mida võivad vajada ettevõtted, kelle töötajate arv on muutumises. Paindlikkuse kõrval on co-working keskuste eelis n-ö täisteenus, kus töökoha kasutaja ei pea muret tundma koristaja olemasolu, internetiühenduse töökindluse või hommikukohvi mineva piima olemasolu pärast. Need tüütud pisiasjad korraldab kõik koostöötamiskeskuse operaator.

Koostöötamiskeskustesse on võimalik töökoht rentida kindla privaatse kabinetina või avatud tööruumis kindla lauana. Eelnimetatute kõrval rahaliselt soodsaim lahendus lubab kasutada hetkel vaba töökohta, mida on võimalik koostöötamiskeskustes rentida kas või tunni-paari kaupa.

Koroonapandeemia on nii kontorite turgu kui kitsamalt koostöötamiskeskuste nišši muutnud. Koroona tekitas teadmatust ja ebakindlust. Selle tulemusena on ettevõtjatel olnud vajadust enamale paindlikkusele kasutuses oleva büroopinna suurendamise või vähendamise osas. Just paindlikkus ongi oluline märksõna, mis käib co-working keskustega kaasas.

Tallinnas tegutseb mitmeid koostöötamiskeskuseid: näiteks Workland, Uma Workspace, Lift99, Storytek HUB, Spring HUB, Regus, Baltic Cowork, Spaces Rotermann, Work27 Rävala.

Muuhulgas teevad enamus koostöötamiskeskuseid koostööd kinnisvaramaakleritega. Kinnisvaramaakleritel on võimalus leida kliente koostöötamiskeskustesse. Samuti on kinnisvaramaaklerid ise oodatud paindlikke töötamise võimalusi katsetama ja kasutama.

=============================

Kuula KV.EE kinnisvara podcast’i, kus koostöötamiskeskuste maailmast räägivad Worklandi asutaja Indrek Hääl ja kinnisvarakonsultant ning -koolitaja Tõnu Toompark.

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda sooviksite kuulda saate külalisena? Kas soovite koguni ise tulla mõnest päevakajalisest teemast rääkima? Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile [email protected].

# Telli podcast enda podcast'i äppis

Augustikuu viimases KV.EE kinnisvara-podcast’is räägivad investeerimisfondi Baltic Horizon juhatuse esimees Tarmo Karotam ja kinnisvarakonsultant ning -koolitaja Tõnu Toompark äripindade sektoris toimuvast. Tarmo Karotam juhib kinnisvarafondi Baltic Horizon, mis tegutseb Eestis-Lätis-Leedus ja omab investeeringuid üle 330 miljoni euro väärtuses.

Mullune koroona ja eriolukord tõid kaasa segadust ja teadmatust. Aasta-pooleteise jooksul on majanduse ja kinnisvaraturu pilt selginenud ja täna on äripindade sektorist rääkides põhjust pigem positiivseteks toonideks. Mõned büroode või kaubanduskeskuste üürnikud tõmbavad tegemisi kokku, teised jälle laienevad. Toimub tavapärane majanduskeskkonnaga kohanemine.

Positiivsete toonide erand on hotellindus, kus turistide puudus veel 2021. a sügisesse jõudes endiselt tunda annab. Nii on hotellimajanduses jätkuvalt nukramad ajad.

Ettepoole vaatavalt näeb Tarmo Karotam äripindade turgu positiivsetes toonides. Oluline trend on üürilepingute paindlikkuse suurenemine. Muuhulgas tähendab see paindlikkust lepingute muutmises ja lõpetamises. Investeeringuid finantseerivad pangad eelistaksid küll pikemaajaliselt fikseeritud üürilepinguid, kuid eks nemadki pea ajaga ja turu muutustega kaasas käima, leiab Tarmo Karotam.

Mõeldes viimasele aastale-pooleteisele näeb Tarmo Karotam positiivset investeerimisportfelli hajutatutes. See on aidanud keerulistel aegadel riske oluliselt vähendada. Tugeva lepingu kõrval on oluline, et partner oleks usaldusväärne ettevõte, kes suudab toime tulla oma valdkonna tõusude ja mõõnadega. Samuti näeb Tarmo Karotam, et oluline on klientide ja partneritega suhtlemine, mis on eduka ärisuhte alus.

=============================

Kuula KV.EE kinnisvara podcast’i. Äripindade investeeringute maailmas toimuvast vestlevad kinnisvarafondi Baltic Horizon fondijuht Tarmo Karotam ja kinnisvarakonsultant ning -koolitaja Tõnu Toompark.

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda sooviksite kuulda saate külalisena? Kas soovite koguni ise tulla mõnest päevakajalisest teemast rääkima? Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile [email protected].

# Telli podcast enda podcast'i äppis

Augustikuises KV.EE kinnisvara-podcast’is vahetavad Uus Maa kinnisvaraanalüütik Igor Habal ja kinnisvarakoolitaja ning -konsultant Tõnu Toompark mõtteid elamispindade turu hetkeseisu üle. Vestlus tõukus Igor Habali 07.2021 avaldatud artiklist „Jah, meil on kinnisvarabuum“. Arutluse all on hinnangud turuolukorrale ja edasistele suundumustele.

Buumiks võiksime pidada olukorda, kus majandussektori arengud on oluliselt kiiremad majanduse üldistest arengutest. Kinnisvaraturgu hinnates võib lähtuda eelkõige kinnisvaratehingute, hindade või tehingukäibe näitajatest.

Elamispindade sektor aktiveerus oluliselt 2020. a lõpus – 2021. a alguses. Siis leidis aset kiire tehingute arvu kasv, mis viis müügipakkumised defitsiiti. See omakorda tõi kaasa hinnatõusu kiirenemise.

Igor Habal ja Tõnu Toompark jäid mõnevõrra erinevatele seisukohtadele, kas suveni jätkunud sarnast turuolukorda nimetada buumiks või lihtsalt kuumaks. Aga eks siin olegi asi subjektiivsete hinnangute andmises.

Lähituleviku arengute osas olid vestluspartnerid aga ühel meelel. Turg jätkub aktiivselt ja hinnalanguse ohtu vähemalt lähitulevikus oodata ei ole. Pigem jätkavad elamispindade ostu-müügihinnad kerkimist. Küll saab pakkumiste puudujääk leevendust.

Prognoosidest tulenevalt võib koduostjatele jätkuvalt anda soovituse ostmiseks ehk ostu edasi lükata ei ole mõistlik. Küll tasub iga ostuotsus tõsiselt läbi mõelda. Igor Habal näeb, et tänases turuolukorras võiks võimalus olla flippijatel. Aga miks mitte ka üüriinvestoritel, seda eriti väiksemates maakonnakeskustes ja linnades.

Maakleritele annab Igor Habal soovituse julgustada koduostjaid – turuolukord ei räägi kodu ostmise vastu. Tõnu Toompark annab kinnisvaramaakleritele nõu pöörata tähelepanu kvaliteetse maakleriteenuse pakkumisele. See tähendab, et maaklerid ei tohiks suure tehingute arvuga turul anda järele kiusatusele maakleriteenuse kvaliteedi osas järeleandmisi teha.

=============================

Kuula KV.EE kinnisvara podcast’i, kus üürivaldkonna teemadel vestlevad Uus Maa kinnisvaraanalüütik Igor Habal ja kinnisvarakonsultant ning -koolitaja Tõnu Toompark.

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda sooviksite kuulda saate külalisena? Kas soovite koguni ise tulla mõnest päevakajalisest teemast rääkima? Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile [email protected].

# Telli podcast enda podcast'i äppis

Südasuvises KV.EE kinnisvara-podcast’is rääkis üüriinvestor Kadri Mäsak enda ehk mitte kõige tavapärasemast üüriportfellist. Lisaks tuli juttu, kuidas maaklerid saavad üüriinvestoriga lisaväärtust pakkuda. Vestlust vedas kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark.

Kadri üüriportfell koosneb suurematest ehk kolme-neljatoalistest kesklinna korteritest. Tavapärastele üürileandjate eelistatud väiksematele ehk ühe-kahetoalistele korteritele eelistab Kadri suuremate korterite üürileandmisega tegeleda, sest nendega on vähem toimetamist.

Suuremate korterite üürnikud on enamasti perekonnad, kes ei soovi liiga sageli eluaset vahetada. See tagab üürikorterite väiksema vakantsuse. Samuti annab suurem-kallim korter suurema rahavoo, mille arvelt on hõlpsam katta võimalikke ootamatuid kulusid, mida aeg-ajalt ikka ette tuleb.

Lisaks on väiksemate korterite konkurents tihe ehk enamus üürikorterite kuulutusi pakub ühe-kahetoalisi kortereid. Tihe konkurents tähendaks paratamatult investorile ebameeldivat hinnakonkurentsi.

Kadri soov on hoida üüriinvesteeringutega seonduv võimalikult passiivsena. Vajadusel aitab ostetava üüriobjekti võimalikule üürihinnale anda kinnituse maakler. Samuti on Kadri maaklerilt saanud häid nõuandeid, mis peaks üürikorteri sisustuses olema ja mis on üleliigne. Loomulikult käib maakleri tööülesannete sekka üürniku leidmine ja üürilepingu ettevalmistamine.

Investori ja maakleri hea läbisaamise aluseks on pikaajaline koostöö. Kadri soovitus kinnisvaramaakleritele on, et maaklerid võiksid leida partneriks üüriinvestoreid, kes hindavad oma aega. Need on inimesed, kes ei näe probleeme hea teenuse eest tasuda õiglast hinda.

=============================

Kuula KV.EE kinnisvara podcast’i, kus üürivaldkonna teemadel vestlevad üüriinvestor Kadri Mäsak ja kinnisvarakonsultant ning -koolitaja Tõnu Toompark.

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda sooviksite kuulda saate külalisena? Kas soovite koguni ise tulla mõnest päevakajalisest teemast rääkima? Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile [email protected].

# Telli podcast enda podcast'i äppis

Juuli keskpaiga KV.EE kinnisvara-podcast’is räägime eluasemetehingute finantseerimisest. Laenuturu infot jagab Swedbank’i eluasemelaenude valdkonna juht Anne Pärgma. Vestlust juhib kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark.

Laenuandjate üldine vaade kinnisvaraturule on positiivne. Tehinguid on palju, kuid laenude mahud on laenukäibega võrreldes mõistlikud. Suuri sisemisi probleeme ei ole ei Eesti majanduses ega kinnisvarasektoris.

Eluasemelaenu taotlemisel on esmaselt tähtis laenuvõtja maksevõime. Maksevõimest sõltub laenu suurus. Minimaalne sissetulek laenu taotlemiseks on 700 € ühe ja 950 € kahe inimese puhul.

Laenu võivad taotlema tulla ka ettevõtjad. Sellisel juhul hindab laenuandja ettevõtte aruandeid. Aruannete puhul pööratakse tähelepanu sellele, kas ettevõte on võimeline tagama ettevõtjale piisava sissetuleku, millest jätkub nii igapäevasteks kulutusteks kui laenumakseteks.

Tavapärane omafinantseeringu määr on 15%. Kredex’i lisatagatise kasutamine võimaldab omafinantseeringu määra vähendada 10% peale. Omafinantseeringu puudumisel võib noor mõelda näiteks vanematele kuuluva kinnisvara lisatagatisena kasutamisele. Naabrimehe kinnisvara lisatagatiseks pakkumisele tuleb laenuandjalt vastuseks kindel ei.

Maksimaalne eluasemelaenu pikkus on 30 aastat, keskmine laenu pikkus on ligikaudu 20-25 aastat. Pikem laenuperiood võimaldab küll madalamat igakuist laenumakset, kuid tähendab laenuvõtja jaoks suuremat intressikulu.

Eluasemelaenude keskmine intressimäär on ligikaudu 2%. Eelkõige laenutaotleja maksevõimest tulenevalt võib intressimäär olla ka mõnevõrra madalam või kõrgem.

Ühel laenuvõtjal võib olla mitu eluasemelaenu – piiriks on taas maksevõime. Aastate jooksul on eluasemelaenu lepingus tulenevad eluasemelaenuga ostetava vara üürileandmise reeglid pisut leevenenud. Täpse regulatsiooni selgitamiseks tasub uurida sõlmitud laenulepingut.

Laenutaotleja jääb laenuta peamiselt põhjusel, et laenutaotlejal on aktiivseid võlgnevusi. Samuti võib inimese laenuta jätte madal maksevõime. Siit tuleb soovitus enne laenu taotlemist võlgnevused likvideerida. Samuti on mõistlik perekonna eelarve kriitilise pilguga üle vaadata, ega soovitud laenusumma liiga suur tükk ei ole.

Vahendustegevuse protsessis on maakleritel mõistlik kinnisvaraostjatelt uurida, kas laenuvõtjal on juba indikatiivne laenuotsus olemas. Kui seda ei peaks olema, on kinnisvaraostjal mõistlik laenuandjaga konsulteerida. See aitab tehinguni jõudmise protsessi sujuvamaks ja kiiremaks muuta.

=============================

Kuula KV.EE kinnisvara-podcast’i, kus laenuturu teemadel vestlevad Swedbank’i eluasemelaenude valdkonna juht Anne Pärgma ja kinnisvarakonsultant ning -koolitaja Tõnu Toompark.

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda sooviksite kuulda saate külalisena? Kas soovite koguni ise tulla mõnest päevakajalisest teemast rääkima? Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile [email protected].

# Telli podcast enda podcast'i äppis

Juulikuises suvises KV.EE kinnisvara-podcast’is vestlesid kinnisvaraturu teemadel 1Partner Kinnisvara tegevjuht Martin Vahter ja kinnisvarakonsultant ning -koolitaja Tõnu Toompark. Juttu tuleb, kas turg on kuum või mitte; mis toimub hindadega; millised on edasised elamispindade turu arengud; kas ostja ja hoida või põgeneda?

Kinnisvaranõudlus on tugev. Elamispindu ostavad nii koduostjad kui üüriinvestorid. Elamispindade müügipakkumine on nõudluse rahuldamisega pisut jänni jäänud. See on ajanud tehingute hinnad üles.

Lähitulevikus võiks kõrge hind vähendada nõudluse ostuhuvi. Ostuhuvi vähenemine tõmbab kõrge tehingute arvu mõnevõrra väiksemaks ehk turu rahulikumaks.

Elamispindade turu positiivsed arengud on tõenäolisemad kui negatiivsed. See tähendab muuhulgas hinnatõusu jätku, kuigi aasta algusest aeglasemas tempos. Nii ei ole mõtet koduostu otsust hinnalanguse ootuses edasi lükata.

Üürikorterite jahil olevad üüriinvestorid peaksid tegema stressitesti, et hinnata, kas võimalike ajutiste tagasilöökidega on võimekust toime tulla.

=============================

Kuula KV.EE kinnisvara podcast’i, kus elamispindade turul toimuva teemadel vestlevad 1Partner Kinnisvara tegevjuht Martin Vahter ja kinnisvarakonsultant ning -koolitaja Tõnu Toompark.

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda sooviksite kuulda saate külalisena? Kas soovite koguni ise tulla mõnest päevakajalisest teemast rääkima? Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile [email protected].

# Telli podcast enda podcast'i äppis