Õigupoolest peaks Kaja Kallas olema saja aasta Eesti mõjukaimate naiste edetabelis esimesel kohal. Ta on ainus, kes on pidanud kandma vastutavat rolli äärmiselt keerulisel ajal ja juhtima riiki. COVIDi-kriis, vaktsineerimine, kütte- ja elektriarved, sõda, sõjapõgenikud. Ilmselt on Kallas Mart Laari ees kõige raskemate aastate peaminister üldse. Kui teha samasugune küsitlus viie aasta pärast, mil Kallase ametiaeg Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindajana lõpeb – või seda pikendatakse –, platseeruks ta esikohale. Sest objektiivne hinnang nõuabki distantsi.

Ajakirjanik Kärt Anveldiga Kaja Kallase artikli sünniloost räägib ajakirja Eesti Naine peatoimetaja Mari-Liis Helvik.

Järsumäel Virve majas ripub tänini seinal Virve vardakott, nii nagu ta selle sinna käest pani. Vaid mõnel korral on tütretütar Raina Kiviselg võtnud sealt pudenevate lehtedega märkmiku, et mõne laulu sõnu üle vaadata. Siis aga jälle tagasi pannud, endal klomp kurgus.

Raina vanaema pärand on hoomamatult suur. Üks asi on tema laulud, teine jälg, mille jättis oma kordumatu ja särava isiksusega.

Bianca Mikovitšiga Kihnu Virve fenomenist räägib ajakirja Eesti Naine peatoimetaja Mari-Liis Helvik.

Leelo Tunglast mõeldes kipub ta silme ette ilmuma ühel kindlal moel – istudes laua taga, ümbritsetuna hulgast lastest või noortest, ees raamatud, mida ta ette loeb või kuhu autogramme annab.

Kui mõiste armas kirjanik kirjandusmaailmas ametlikult kehtiks, oleks Leelo tiitlile üks peamisi pretendente: just nii mõjub tema leebus, emalikkus ja elutarkus. Kuid muidugi jääks pilt ühekülgseks, kui me ei lisaks teisi värve, mis igapäevasuhtluses pigem varjul. Leelo näiline pehmus jääb kiiresti tagaplaanile, kui ta seisab oma veendumuste ja tõdede eest.

Tiina Kruusiga Leelo Tungla loomingust ja panusest Eesti kirjanduslukku räägib ajakirja Eesti Naine peatoimetaja Mari-Liis Helvik.

Marju Lauristin kui mõjukas mõtleja. Poliitik. Sotsiaalteadlane. Kõik õiged märksõnad, kuid õnnitlema kutsun õpetajat mõned ta „lapsed“ – Eesti ajakirjandusõppes on Lauristin, tudengisuus Marjustin, elav legend.

Sajandi Eesti naisest Marju Lauristinist kõneleb ajakirjanik Liis Auväärt. Intervjueerib ajakirja Eesti Naine peatoimetaja Mari-Liis Helvik.

Ita Ever ütles kord Helgi Sallole, et viimase elu on ju ehtne Tuhkatriinu-lugu. Kunagisest kokapiigast sai särav lavatäht ja kogu rahva lemmik.

Helgi Sallost kõneleb teda Eesti Naises portreteerinud Tiina Kruus. Intervjueerib ajakirja Eesti Naine peatoimetaja Mari-Liis Helvik.

„Olen hinges kunstnik, aga ma tunnen, et mu töö läheb korda ja on arusaadav ka lihtsatele inimestele,“ on Anu Raud öelnud.

Kui president Alar Karis kaks aastat tagasi Kanadas uut Eesti saatkonnamaja avas, oli tal kingituseks kaasas Anu Raua vaip. Mustal taustal näpunööritehnikas joonistus. Mulgi kuuest inspireeritud vaip õhkab nüüd väljapeetud ametiruumis soojust. Kuidas on õnnestunud värvilise lõnga abil nii hästi eesti psüühet kujutada?

Ajakirja Eesti Naine peatoimetaja Mari-Liis Helvik intervjueerib ajakirjanik Tiina Väljastet, kes Sajandi naise sarja tarvis portreteeris Anu Rauda.

Ajakirja Eesti Naine peatoimetaja intervjueerib ajakirjanik Marju Himmat, kuidas sündis sajandi naise sarja lugu Kersti Kaljulaidist.

Doris Kareva luule läbistab, mässib siis endasse ja viib kaugele ära. Kuhu? Inimeste hinge ja luuleajalukku.

Taskuhäälingus intervjueerib Eesti Naise peatoimetaja Mari-Liis Helvik ajakirjanik Anu Merilat.

Piret Järvis-Milder on teleajakirjanik ja muusik. Ta õppis Concordia Rahvusvahelises Ülikoolis meedia ja suhtekorralduse erialal, hiljem täiendas end Tartu Ülikoolis ajakirjanduse ja kommunikatsiooni alal. Muusikuna saavutas Piret tuntuse ansambli Vanilla Ninja liikmena, kus ta mängib kitarri ja laulab. Bänd saavutas rahvusvahelist edu ning esindas 2005. aastal Eurovisiooni lauluvõistlusel Šveitsi. 

Teleajakirjanikuna alustas Piret 2002. aastal TV3 saadete „Suve Fizz“ ja „Meeletu maailm“ juhtimisega. Hiljem töötas ta MTV Eesti saatejuhina ning alates 2011. aastast Eesti Televisioonis, kus on juhtinud ja toimetanud selliseid saateid nagu „Pealtnägija“, „Eesti Laul“, „Terevisioon“, „TeadusEST“ jt. Piret on abielus muusik Egert Milderiga ning neil on kaks last. Nende pere reisiseiklusi saab näha sarjades „Pea ees vette“ ja „Milderid Marokos“.

Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb Piret Järvis-Milderiga juttu emaks olemise rõõmudest ja väljakutsetest, lastest ja tehnoloogia mõjust, reisimisest ja ise tehtud nende pere seiklusi näitavast sarjast „Milderid Marokos“, teletööst ja meediast, Vanilla Ninjast ja tasakaalu leidmisest ning muust huvitavast. 

Ingrid Kaoküla on ämmaemand, kes on pühendanud oma karjääri naiste tervise edendamisele ja loomulikust sünnitusest teavitamisele. Ta õppis Tallinna Tervishoiukõrgkoolis ämmaemandate tasemeõppes. Seda ametit peab ta alates 1987. aastast, alustades maal perearstikeskuses ehk Raasiku maa-ambulatooriumis, siis tulid Keila Haigla sünnitusosakond, Ida-Tallinna Keskhaigla ja Fertilitase Erahaigla. Ingrid on Eesti Perinatoloogia Seltsi liige, Eesti Ämmaemandate Ühingu juhatuse liige ja olnud ühingu asepresident kahel valimisperioodil, SIET-i (Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühingu) ja Sünnitoetajate ühenduse asutajaliige. Üle 15 aasta oli ta ka Ämmaemandate ühingu veebilehe projektijuht. Oma teadmisi ja kogemusi on ta jaganud õpetaja-lektorina Diakoonia koolis, Krautmanni massaazikoolis, Tallinna tervishoiu kõrgkoolis, Doulade koolituse õpetajana. Alates 1995. aastast on Ingrid ämmaemandana kodusünnitusi vastu võtnud, teades, et ämmaemand toob koju kaasa 21. sajandi sünnitusabi vahendid, oskused ja teadmised. Alates 2000. aastast tegutses ta aktiivselt kodusünnituse legaliseerimise nimel. Ta on osalenud ämmaemandusalase seadusloome protsessis, olnud konsultandiks ja tehniliseks toimetajaks mitme raamatu väljaandmise juures, näiteks Lara Brideni „Paremate päevade käsiraamat“ ja Ina May Gaskini menuk „Loomuliku sünnituse teejuht“. Nüüd töötab ta Soomes Seinäjoki haigla naisteosakonnas.

Ingrid on kolme poja ema ja üheksa lapselapse vanaema, kes armastab tegeleda perega, olla metsas ja looduses ning usub, et naised jäävad kogu eluks oma sünnituskogemust mäletama ja et lapsed tulevad siia ilma meid kasvatama.

Ajakirja Eesti Naine podcastis tuleb ämmaemand Ingrid Kaokülaga juttu Eesti iibest, noorte maailmalõpu meeleoludest, tulevikubeebidest ja viljatusest, lapseootusest ja sünnitusest ja imetamisest, usaldusest oma keha ja elu vastu ning paljust muust huvitavast.